üksteisele tugevat mõju. Geograafilise kirjelduse tuumaks on just ruumilise laheduse alusel esinev vastastikune mõju nähtuste vahel, nähtusi endid on vaja kirjeldada niivõrd, kuivõrd see on vajalik vastastikmõju selgemaks väljatoomiseks. Ja vastastikuste mõjude iseloom ning suunad määravad ka käsitluse kava. Ruumikorralduse paradigma Suureks labimurdeks ruumikorralduse paradigma rajamisel osutus William Bunge 1958. aastal valminud doktoridissertatsioon "Teoreetiline geograafia" (Theoretical geography). Bunge peamised väited: · Bunge mõistis geograafilist ruumi teisiti, rikkamalt kui seni. Tema jaoks polnud Maa ruum mitte ainult asukoht, ruum, millessse geograafilised nähtused tahes-tahtmata peavad ära mahtuma, vaid ka suhtlemiskeskkond. · Igasugused geograafilised nähtused on omavahel neis või teistes vahekordades, mis võivad tekitada nende vahel suhteid, suhtlernist. Kuid need suhted toimivad
keeluideid. Liivi sõja puhkemine on alkoholi ja muude pattude tagajärg(Balthasar russow) eestis joovad kõik seisused jne. (NB: 1890 koguneti Brüsselis et arutada alkoholi probleemi tema koloniaalmaades, eestit ei puuduta, kuid alkohol koloniaalmaade ük probleem. Alkoholist rääkimine 1) moraliseeriv, patudiskursus 2) meditsiiniilne, kahjulikkus kasulikkus 3) sotsiaalne, kinnisuse vastu, rõõmu otsimine, kuid enamasti ei toimi. Baer eestlaste endeemilistest haigustest (doktoridissertatsioon) klimaatilised tingimused (külm niiske) nõuavad organismilt palju, sp vaja ergutada keha alkoholiga. Põhjama rahvas püüdleb rõõmu ja avatuse poole, toores vaim saab aga osa vaid negatiivsest ja metsikust, möllavast rõõmust, ei suudeta piiri pidada, haritult juua. (sotsiaalne paradigma). ,,Alutaguse elanikud väikest kasvu kuid täiskasvanud, emad hakkavad varakult lastele raviks viina jootma, mis kasvu kinni pannud" kirj võte, hirmutamine,
mittekehtiv väide: üks kahest, kas igal arvul on omadus P või on on olemas arv a, millel seda omadust ei ole. Kuidas saaks suvalise omaduse P jaoks kindlaks teha, kas igal arvul on see omadus P? Ei kuidagi, sest arve on lõpmatult palju ja seetõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik neid kõiki läbi kontrollida. Intuitsionistliku koolkonna alguspunktiks on L.E.J.Brouweri 1907. aastal ilmunud ja oletatavasti Kantist mõjutatud doktoridissertatsioon. Dissertatsiooni ilmumise järel võttis Brouwer ette mammutprojekti matemaatika ülesehitamiseks intuitsionistlikest printsiipidest, s.o. piirangutest lähtudes. Intuitsionistlike tõestuste leidmine on reeglina keerulisem, kui klassikaliste tõestuste leidmine, kuid sellegipoolest suutis Brouwer neid tõestusi leida ja sel viisil näidata, et suur hulk olulist matemaatikat kehtib ka intuitsionistlikust vaatepunktist. Aastal 1918. avaldas Brouwer intuitsionistliku hulgateooria, aastal 1919
annaabi.ee 
