1 - 25 mikromeetrit. Kui bakterid satuvad halbadesse tingimustesse - kasutab ta spoore. Võib elada spoori kujul sadu aastaid. Kui satub headesse tundimustesse ja hakkab elama oma tavapärast elu. N: loomad, kes on surnud, siis nende nahale jääb bakterispoore. Sinikud(tsüanobakterid) - üks rühm baktereid, erinevad sellepoolest, et neil on olemas klorofüll ja võimelised fotosünteesima. Paljunevad augustis, siis kui vesi on soe(lahtedes nt). Selline vesi on ohtlik, kuna seal on sinikute doksiinid. DNAd on leitud ka plasmiidides. Osaleb valgusünteesis(ja võib vahetada asukohta). Bakterid paljunevad pooldudes ja mõned (sinikud) paljunevad nii, et spiraal läheb katki. Mõnel on võime ka punguda(sarnaselt pärmseentele). Paljunemisekiirus - looduses enamast kord ööpäevas, soodsates tingimustes, kord tunnis.. ja mõned ka kord 20/30 minuti jooksul. Antibiootikumid tapavad ka ära kasulikud bakterid oma mikrofloora. Nahapinnal elavad ka
DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada ne...
8%. Seega 70 kg inimese kehas on umbes 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmat 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Hematokritiks nimetatakse arvu, mis näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Veri täidab organismis transpordi-, kaitse-, sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamise funktsiooni (Kaitse vere kaotuse vastu - hemostaas, vere hüübimine. Kaitse kehavõõra bioloogilise materjali (bakterid, mürgid, doksiinid) vastu – immunoloogiline kaitse) 3. Vereplasma, koostis, ülesanded Vereplasmas on 90-91% vett, 6,5-8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (nt valkudest: antikehad e immuunglobuliinid (loovad immuunsuse), hormoonid (transporditakse) transpordimolekuli; Toitainete st nt suhkrud, rasvad, aminohapped)Vereplasma on selge kollaka värvusega organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füsioloogilis-keemilise omadustega vedelik. 4
emmulaatorid, stabilisaatorid E400 499), muud E 500 599). Saasteained reoained, mis tpollutant, voovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis. Satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toidusse. Tähtsamad on nendest tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüüd e. PCB, doksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimid ja kasvustimulaatorite jäägid. Võõrained toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesikud suitsutamisest, praadimisest, plii nõudest jm). 58. Reostumine - mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli,-
küünised *sisemine (entoderm) seede- ja hingamiselundkond *keskmine (mesoderm) tugi- ja liikumiselundkond luud ja lihased, vereringeelundkond, erituselundkond. Kolmanda arengunädala lõpuks on embrüo u. 3 mm pikkune ja alanud enamiku elundkondade kujunemine, 22. päeval alustab tööd süda. Umbes samal perioodil algab silmade areng. Tegurid mis põhjustavad väärarengut: *bioloogilised haigused, doksiinid toidust, ema väär- või vaegtoitumine, e,a nakkushaigused (punetised, HIV) *füüsikalised vibratsioonid, kiirgus, mehhaaniline surve *keemilised alkohol, suits, ravimid, kemikaalid, mürkained sünnitus algab emakaseinte perioodiliste kramplike kokkutõmmetega algavad tuhud, algul 15-20 min vahedega, hiljem mõne minuti järel. Sel etapil emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. Loote norm. asend pea, seejärel keha
annaabi.ee 
