missaohvri küsimust). Armulauast Katoliku Kiriku Eestis kodulehelt armulauaõpetuse osa lugedes jäi selgelt silma, kuivõrd tähtis on armulaud ja kuivõrd suureks tunnistatakse selle väge: ,,Armulaua vastuvõtmisega saab täielikuks meie pühendamine müsteeriumitesse Kristuse ihu täielike liikmetena. On ju kõik teised sakramendid ja kiriku apostellikud teenimisametid seotud armulauaga ja sellele suunatud. Nagu on sõnastatud Dogmaatilises konstitutsioonis kirikust, on armulaud "kristliku elu läte ja kõrgeim tipp". See on märk meie ühendusest Pühima Kolmainsusega ja selle ühenduse alus ning samuti Jumala rahva ühtsuse allikas. Armulaud, Jumala armastuse ülev saladus, ühendab meid Kristuse ohvrisurmaga ristil, kiituse- ja tänuohvriga Issandale. Selle imepärase kingituse läbi valab Issand oma päästvaid arme oma ihu - kiriku liikmetele."1 Ära on toodud ka tsitaadid pühakutelt
arutamiseks, ilma et selle eest süüdistataks [sind] kui rahutut ja ohtlikku kodanikku. See vabadus tuleneb inimmõistuse põhiõigustest, mis ei tunnusta mingit kohtunikku peale üldinimliku aru, milles igaüks omab hääleõigust; ja nii nagu sellest arust sõltub igasugune paranemine, mis meie olukorras on võimalik, nii on see õigus püha ja keegi ei julge [ei või] seda piirata." (See ja eelmine lõik: Puhta mõistuse distsipliin dogmaatilises meetodis). < Riik kujutab endast inimeste kokkuleppel või üksmeelel rajanevat ühendust "õigusseaduste" alluvuses. Üksmeel on vajalik selles, et kõik inimesed on valmis alluma avalikule, seaduslikule, välisele sunnile. Kuid Kanti meelest on riigis kehtestatud positiivne seadus kohustuslik ainult sellel tingimusel, et leidub vähemalt üks loomuõiguslik norm, mis põhjendab seadusandja autoriteeti ehk tema volitust kohustada oma meelevallaga kõiki teisi.
interpreteerivas tegevuses, väljendub (3); kehtivate normide kitsendamine, laiendamine, uue õiguse kehtestamine. Võtted (4): uuri kohtulikku materjali, too sellest välja üldised tunnused, sünteesi tunnuseid, kontrolli kas sätted vastavad seadusandlikele normidele. 3)teaduslik-dogmaatiline õigusloome meetod rakendatakse teoreetiliste kommentaaride väljatöötamisel 4)õigustunnetuse meetod seadusetekstide tõlgendamisel seögita sätte mõte. 5)pedagoogiline meetod dogmaatilises kasuistikas. 2.Õiguse dogmaatilise käsitluse uurimismeetodid (paljuski puhtteaduslikud eesmärgid, vähene praktiline tähendus): l) üldise temaatika ja problemaatika meetodid; 2)dogmaatilise evolutsiooni meetod; 3)dogmaatiline võrdlev meetod; 4)hindamismeetod; 5)jääkide meetod juriidilis-dogmaatilistes töödes; 6)poliitilis-õiguslik hindamismeetod. Paljudel juhtudel sisustatakse dogmaatikat, kui midagi muutumatut ja kivinenut. Kindlasti ei ole õigusdogmaatika üheselt määratletav
annaabi.ee 
