Kommunismiideoloogia (pr communisme, ld communis ühine) tunnuseid võib märgata juba Platoni kirjutistes. Ebatäpne on seostada K.Marxiga. Kommunism tekkis alles 19saj lõpul sotsialismi eri voolude revisionismi (Bernstein), tsentrismi (Karl Kautsky) ja bolsevismi (Lenin) vahelises võitluses. Rajajaks peetakse Leninit, kuigi juba Marx ja Engels nimetasid kapitalistlikule ühiskonnale järgnevat sotsiaalse arengu etappi kommunistlikuks ühiskonnaks. On sotsialismiideoloogiast tunduvalt dogmaatilisem. Kodanluse ja töölisklassi vastuolu peetakse lepitamatuks (antagonistlik). Arvatakse et kokkulepped ja reformid ei vii kuskile. Ainuvõimalikuks lahenduseks peeti revolutsiooni. Parteid peetakse klasside (eriti töölisklassi puhul) poliitiliseks avangardiks. Kompartei ülesandeks on läbi viia revolutsioon. Kommunismi peeti ühiskonna kõrgeimaks arenguastmeks ning sinna jõuab inimkond läbi klassivõitluse, sotsialistliku revolutsiooni ja proletariaadi diktatuuri. Kommunismi esimene faas
võrdsusprintsiibi käsitlemisel. Võrdsust ei mõisteta enam mehaaniliselt vaid seda defineeritakse kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises. 19.sajandi lõpul tekkis nn. Teadusliku sotsialismi eri voolude revisionismi (Eduard Bernstein 1850-1932), tsentrismi (Karl Kautsky 1854-1938) ja bolsevismi (Vladimir Lenin 1870-1924) vahelises võitluses kommunistlik ideoloogia, mis oli oma arusaamistes ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja nende seaduspärasustest tunduvalt dogmaatilisem ning tegevus taktikas äärmiselt radikaalne. Kommunismiideoloogia rajajaks peetakse Vladimir Leninit, kuigi tema eelkäijad K.Marx ja F. Engels nimetasid tulevast ühiskonda, mis peaks jagunema kapitalistlikule kommunistlikuks ühiskonnaks. Komideoloogiat iseloomustab ja eristab kodanluse ja töölisklassi vaheliste vastuolude käsitamine lepitamatutena (antagonistlikena). Nende vastuolude ainsaks võimalikuks lahenduseks pakutakse vägivaldset revolutsiooni, mille
defineeritakse kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises ning võrdsete võimalustena. Ebavõrdsust käsitletakse aga kui sotsiaalset tõrjutust. Kommunistlik ideoloogia. See ühiskonnakäsitlus ei erine oma põhimõtteis sotsialismi- ideoloogiast, kuid on oma arusaamistes ühiskonnas toimivatest printsiipidest ja seadus- pärasustest tunduvalt dogmaatilisem. Kommunistlikku ideoloogiat (marksism-leninism) iseloomustab ja eristab sotsialistliku ideoloogia teistest vormidest kodanluse ja töölisklassi vaheliste vastuolude käsitamine lepitamatutena (antagonistlikena). Sellest tingituna ei peeta võimalikuks ühiskondlike vastuolude ületamist rahulikus evolutsioonilises arengus (kokku- lepete ja reformide teel). Siiani lähtutakse suuresti
annaabi.ee 
