õppeained. Valdkonnaspetsiifilised dogmaatikad kujutavad endast "õigete, st kehtiva õiguskorra raames mõistuspäraselt põhistatud lahendite "salvestatud" kogusid". Dogmaatika on õpetus dogmadest. Eri valdkondades on dogmaatikal erinev tähendus ja kaal. Ühine on see, et dogmad kujutavad endast siduvaid, tunnustatud põhiteadmisi valdkonna jaoks. Õigusdogmaatikal on mitu rolli: 1. heuristiline (korrastav) roll süstematiseerib õigust. Dogmaatikata oleks tänapäevane õiguspraktika selle laias tähenduses ilmselt hõlmamatu. Teatud kord aitab heita pilgu kogu õiguskorra sisemusse, tema väärtuste süsteemi. 2. Stabiliseeriv-regulatiivne roll õigusdogmaatikas olevad vanad põhitõed on rakendatavad erinevates valdkondades. Mandri-euroopas aitab dogmaatika sellega, et samu vaidlusküsimusi ei vaielda üha uuesti, vaid lähtutakse õigusdogmaatikast, kus
kasutuskõlblikke ja siduvaid põhiteadmisi selle valdkonna jaoks. Erinevas kontekstis võib neil olla erinev väärtus, kaal ja siduvusaste. Õigusteaduses on tuntav tendents ratsionaalselt tõestatud põhiseisukohtade formuleerimise järele. Dogmaatika peab kehtivat õigust ratsionaalse veenmisjõuga ja põhiväärtuste valguses selgitama. Õigusdogmaatikal on korrastav roll – ta aitab korrastada ja vahel isegi süstematiseerida. Ilma dogmaatikata oleks tänapäevane õiguspraktika ilmselt hõlmamatu. Õigusdogmaatika poolt loodud kord aitab heita pilgu kogu õiguskorra sisemisse ellu. Tal on stabiliseeriv roll. Õigusdogmaatika aitab ka kaasa mandri-euroopaliku õiguskultuuri ja common law lähenemisele. Just õigusdogmaatika aitab kaasa sellele, et sama kvaliteediga vaidlusküsimusi ei lahendata ikka uuesti, vaid lähtutakse õigusdogmaatikast, kus on juba välja pakutud teatud lahendusmuster.
õigusdogmaatika seestpoolt, õiguse sotsioloogia väljaspoolt. Õiguse teooria on tegelemine õiguse mõistetega. Normi mõiste, normi struktuur, õiguse olemus jne. Õiguse sotsioloogia nagu vaatab milline peaks õigusnorm olema ühiskonnast tulenevalt. Muud vaatavad mis keeles ja mis vormis jms. Herman Kantorowizi seisukoht: ,,Dogmaatika ilma sotsioloogiata on tühi, sotsioloogia ilma dogmaatikata aga pime." Nende ülesandeks on täiendada teineteist. 3. Sotsiaalne käitumine ja seda reguleerivad normid. Sotsiaalne käitumine ehk ühiskondlik käitumine on mõtestatud käitumine. Sotsiaalne on niisugune käitumine, kus inimesed tegutsevad üksteise suhtes sotsiaalses ruumis. Selles sotsiaalses ruumis peab jälgima teiste käitumist ja ka iseenda käitumist siin tulevadki mängu - ühiskonnaelu korraldavad reeglid, käitumis- ja arenguseadused.
annaabi.ee 
