teenida klaveritunde andes ja teiste heliloojate teoseid korrekteerides. Ooper sai suhteliselt sooja vastuvõtu, kuigi seda lavastati kõigest 18 korda. Bizet´i elu viimased aastad tähendasid talle järjekordseid probleeme. Ta tervis oli kehv ja 1870ndal aastal pidi ta sundviisiliselt sõjaväkke minema tänu Prantsuse Preesimaa sõjale. Sõjaväeteenistuses leidis ta väheke aega oma teoste jaoks. Ta töötas ooperi "Djamileh" ja näidendi "L'arlésienne" kallal, mis mõlemad ebaõnnestusid kui neid lavastati 1872. aastal. Aastaks 1875 oli ta valmis saanud oma suurteose "Carmen", mis pidi olema ta hiilgava karjääri algus. Selles ooperis võttis ta palju eeskuju oma eelmisest ooperist "Djamileh" kuna oli kindle et selles oli ta leidnud oma õige laadi. Esietendusel vilistati "Carmen" aga välja ja ka kriitikutelt tuli selle kohta hävitav hinnang. Bizet ei saanudki
Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu. ''Carmen'' on ta enimtuntud teos, mis põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil 1846. aastast. Bizet on kirjutanud veel "Les pécheurs de perles" ("Pärlipüüdjad"), "La jolie fille de Perth", "L'arlésienne" ja klaveriteose "Jeux d'enfants" ("Lastemängud"). Samuti kirjutas Bizet romantilise ooperi "Djamileh", mida on tihti nimetatud "Carmeni" eelkäijaks. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Ooperi muusika
F. Halevy suure ooperi helilooja. 1858-60 oli Bizet´ tänu Rooma preemiale Itaalias. 1860 tuli tagasi Pariisi, kus õitses ooper, sümfooniline muusika oli tahaplaanil. Alles 1871.a. asutatud "Rahvusliku muusika ühing" hakkas propageerima instrumentaalmuusikat. Bizet teoseid: Pärlipüüdjad 1863 Juhan Julm 1865 Perthi kaunitar 66 14 Djamileh 71 Muusika A. Daudet´draamale "Arleeslanna" 72 Kaks süiti 72 Carmen 75 Operett Operetil on pikk eellugu, algul kirjutati ühevaatuselisi koomilisi oopereid (F. Herve ja J. Offenbach), seda nimetati "genre primitif et gai". Esimene mitmevaatuseline operett oli 1858.a. Jacques Offenbachi (1819-80) "Orpheus põrgus". Termin operett tuli hiljem , algul nimetati opera bouffes. ,,Nahkhiir","Mustlasparun"(J.Strauss jun.) Veel Offenbachi operette:
annaabi.ee 
