Aktsial on nii nominaalväärtus, raamatupidamisväärtus kui ka turuväärtus. Rahanduslikus mõttes nominaalväärtus mingit tähtsust ei oma, küll aga raamatupidamis- ja turuväärtus. Eraisiku seisukohat on dividenditulu enamikes riikides maksustatavad,kuid Eestis kehtiva tulumaksuseaduse järgi maksuvaba. Küll aga maksustatakse tulumaksuga ettevõtet, kes dividendid välja maksab. Lihtaktsia väärtuse arvutamise valemeid on üldiselt kolme tüüpi: 1) dividendid ei kasva; 2) dividendikasv on konstantne; 3) dividendikasv on muutuv. Dividendikasvu pole: antud juhul on lihtaktsia sarnane eelisaktsiale, sest lihtaktsia kannab iga aasta kindlat dividendi. Kapitalistruktuuri teooriad ja finantsvõimendus (MM I ja II teoreem). Kapitalistruktuuri käsitlevatest teooriatest võib nimetada järgmisi: Miller-Modigliani (MM) teoreemid I & II (1958, 1961) Staatiline kompromissteooria (static tradeoff theory) ehk optimaalse kapitalistruktuuri teooria
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2n I /2 M V = + t =1 (1 + k d / 2) t (1 + k d / 2) 2 n Lihtaktsia väärtuse leidmisel eristatakse kolme situatsiooni: 1. Dividendid ei kasva 2. Dividendikasv on konstantne 3. Dividendikasv on muutuv Tähtajatu võlakirja väärtus: I V= kd Diskontovõlakirja väärtus: M V= (1 + k d ) n Aktsia väärtus, kui dividendid on konstantsed: D P0 = ks P0 aktsia hind täna
(1 + k s ) 1 (1 + k s ) 2 (1 + k s ) t =1 (1 + k s ) t kus V s lihtaktsia väärtus, Dt dividend, k s lihtaktsionäri nõutav tulunorm. Toodud mudel ei ole aga praktiliselt rakendatav. Praktikas kasutatakse antud mudeli kolme variatsiooni: · dividendid ei kasva; · dividendikasv on konstantne; · dividendikasv on muutuv. Kui dividendikasvu ei ole, siis on lihtaktsia hinna leidmine sarnane eelisaktsia hinna leidmisele (perpetuiteedi mudel), sest lihtaktsia annab igal aastal kindlat dividendi. Dividendikasvuta aktsia väärtus on järgmine: D (4.3) V s = . ks Konstantse dividendikasvuga lihtaktsia väärtus leitakse rahanduse ühe fundamentaalsema valemiga Gordoni mudeliga. See näeb välja järgmine: D0 (1 + g ) D1 (4
annaabi.ee 
