· · · · Syringa wardii Wardi sirel · · · · · · · · · · · · Syringa yunnanensis jünnani sirel · · · · · · · · · · HÜBRIIDID · · Syringa × diversifolia (S. oblata · × S. pinnatifolia) erilehine sirel · Syringa × henryi (S. josikaea · × S. villosa) Henry sirel · · · Syringa × hyacinthiflora (S. ·oblata × S. vulgaris) hüatsintsirel · · Syringa × josiflexa (S. josikaea · × S. komarowii) madjari sirel · Syringa × laciniata (S. protolaciniata × S. vulgaris) lõhislehine sirel · Syringa × persica (S
Kultivarid ´Argenteovariegata´- ´Sarah Sands´ - Kõrgus 2,5-4 m, ´Mattsund´. – roosakate valgekirjude lehtedega laius kuni 2-3 m. Punakas-lillad väga lõhnavate õitega sort ´Aureovariegata´ - lihtõied. ´Holger´- valgeõieline kollasekirjude lehtedega ´Miss Ellen Willmott´ - Kõrgus ´Diversifolia´ - lihtlehine saar 2,5-4 m, laius kuni 2-3 ´Nana´ - kerajas saar, mõne m. Õiepungad rohekasvalged, meetri kõrgune puhasvalged topeltõied. ´Pendula´- leinasaar, oksad ´Princesse Sturdza´ - Kõrgus 2,5-3 pikalt allarippuvad. m, laisu kuni 2,5 m. Roosad lihtõied.
a. talvel esines kergeid okkakahjustusi, kuid neid esines siis ka harilikul kuusel) ning hõlpsalt paljundatav ning teda ei ohusta eriliselt ka seenhaigused. Esineb ka mõningaid dekoratiivsorte ja -vorme. 3.6. Perekond tsuuga - Tsuga Kuigi perekonda kuulub ca 15 liiki, tutvutakse praktikumide käigus neist kahega, mis on osutunud Eesti oludes enam-vähem talvekindlateks: Kanada tsuuga - Tsuga canadensis Erinevaokkaline tsuuga - Tsuga diversifolia Mõlemad liigid on Eestis vähe levinud, olles esindatud vaid üksikute vanemate puudega. Mainitud liikidest külmakindlamaks on ilmselt osutunud kanada tsuuga. Seevastu erinevaokkaline tsuuga kannatas 2003. a pakaste tõttu avatud kasvukohtadel küllalt tugevasti. Siiski on põhjapanevamate järelduste tegemiseks võrdlusmaterjali seni olnud liiga vähe. Viimastel aastatel on sisse toodud rohkesti tsuugade (eriti kanada tsuuga) sorte, mille kohta
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 19 Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Tsuga diversifolia (Maxim.) Masters eriokkaline tsuuga Võrsed punakaspruunid, karvased. Okkad kuni 1,5 cm pikad, terveservalised, tipul sisselõige, asuvad kahes reas, pealmised alumistest palju lühemad, pealt läikivad, tumerohelised, all kaks valget õhulõheriba. Kodumaal kuni 25 m kõrge, meil kasvab põõsasjalt või madala puuna. Pärit Jaapanist, Honshu saarelt. Üksikuid puid kasvab meil Järvseljal, Luual, Tallinna Botaanikaaias jm. Perekond Abies Miller NULG
annaabi.ee 
