Birch, Köhler, Schiller jt on põhjalikult vaadelnud mängu mitmesuguste probleemide lahendamisel ahvide ühiskonnas. K. Sylva koos oma kolleegidega uuris põhjalikult mitmesugust probleemide lahendamist laste poolt. Vandenberg viitab asjaolule, et mida rohkem informatsiooni ülesanne sisaldas, seda enam võis see informatsioon kaasa aidata ülesande edukale lahendamisele. Pepler ja Ross on põhjalikult käsitlenud mängu mõju nii konvergentsete kui ka divergentsete ülesannete lahendamisele. Varasemad uurimused on analüüsinud kas divergentset mõtlemist (eelkõige esemete ja mängumaterjali alternatiivseid kasutusviise) või konvergentset mõtlemist (nt keppide ühendamisega seotud uurimused). Pepler ja Ross uurimuse tulemus sarnaneb Sylva jt ning Smith-Duttoni uurimuse tulemustele, mille järgi lapsed, kes mängisid materjaliga divergentsel viisil, olid paindlikumad ja lähenesid leidlikumalt oma ülesannete lahendamisele
mil viisil õpib inimene maailma tundma 4. mida tähendab ,,elada" meie maailmas Neist uuritavatest aspektidest tulenevad ka 4 Suurt Tõde: 1. maailm on hierarhiline struktuur, mis koosneb vähemalt 4st olemise tasandist 2. Suur Tõde inimese valmisolekust maailmaga hakkama saada on adekvaatsuse printsiip 3. Suur Tõde inimese tundmaõppimisest puudutab ,,4 teadmise ala" 4. Suur Tõde elamise kohta siinses elus on seotud kaht tüüpi probleemide konvergentsete ja divergentsete probleemide eristamisega Kaart või teejuht ei lahenda probleeme ega seleta saladusi, vaid aitab neid ära tunda ning aitab inimesel määratleda ennast ning ümbritsevat maailma. Olemise tasandid Schumacheri arvates on teaduse peamine viga see, et me hülgame traditsioonilise usulise ja religioosse maailmavaate, kus näeme maailma nagu meie esivanemadki suure Olemise ahelana, mis näib jagunevat neljaks ,,riigiks": mineraalid, taimed, loomad, inimesed.
üldisele õppimotivatsioonile. Õpilase sisemist huvi õppeülesannete vastu ja nende väärtust aitavad suurendada õppeülesannete aktuaalsuse rõhutamine, valiku- ja kommenteerimisvõimaluste pakkumine, õppetööle praktilise iseloomu andmine, töötulemuste kiire tagasiside võimaldamine ja valmistootele rõhumine ning õpilastelt aktiivset mõtlemist, diskuteerimist ja analüüsi eeldava õppematerjali pakkumine ning divergentsete küsimuste esitamine. 11 · Distsipliin õppetöö korraldamisel Erinevad arusaamad distsipliini olemusest, normaalse distsipliini mõiste. Distsipliin on kindlaks määratud kord. Distsiplineerima on korrale harjutama. Distsipliin klassis on nii õppimise tingimus kui tulemus. Normaalne distsipliin ja selle kujundamine on õppimiseks soodsa, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadva õpikeskonna loomine
annaabi.ee 
