1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Sõja käigus sai Johan kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. 1. Eesti jalaväediviisi ülem 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri. Vaatamata keerulisele olukorrale, kus enamlased olid võtnud võimu ja Vene armee lagunenud, suutis Laidoner hoida rahvusdiviisi distsiplineerituna ja kaitsta tsiviilelanikke. 1918. aasta veebruaris oli Laidoner sunnitud enamlaste nõudel lahkuma. 2. Eesti iseseisvumine 24.veeb 1918 Laidoner, olles teravapilguline poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. 3
eluviisiga, lahked ja sõbralikud, õigluse austajad ja julmuse vaenlased - lõpetasid süngelt, kõik peale Marcuse. Üksnes Marcus elas ja suri suures lugupidamises, sest tema tuli võimule iure hereditario ega võlgnenud selle eest tänu sõduritele ega kodanikele; saadetuna arvukatest väärtuslikest omadustest, mis muutsid ta austatuks ja lugupeetuks, hoidis ta hiljem surmatunnini ühtesid distsiplineerituna ja teisi nende piirides ning polnud eales vihatud ega põlatud. 16. Pertinax seevastu sai keisriks vastu sõdurite tahtmist, kes olid harjunud Commoduse all lodeva eluviisiga ega suutnud taluda seda õiglast ja korralikku elulaadi, mida Pertinax armees uuesti kehtestada tahtis; nii et olles tekitanud enda vastu vaenu, millele lisandus põlgus tema kõrge ea vastu, hukkus tema päris oma valitsusaja alguses. 17
Teda autasustati Püha Stanislavi III ja II klassi, Püha Anna II klassi ja Püha Vladimiri IV klassi ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga "Vapruse eest". Eesti jalaväediviisi ülem 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri. Vaatamata keerulisele olukorrale, kus enamlased olid võtnud võimu ja Vene armee lagunenud, suutis Laidoner hoida rahvusdiviisi distsiplineerituna ja kaitsta tsiviilelanikke. 1918. aasta veebruaris oli Laidoner sunnitud enamlaste nõudel lahkuma. Eesti iseseisvumine 24.veeb 1918 Laidoner, olles teravapilguline poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega
annaabi.ee 
