aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks. Ilmalik võim oli reformile vastu, kuna see kaotaks ära sissetuleku simoonia arvelt ning piiraks ilmalikku võimu. Pidev tüli vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel viis Wormsi konkordaadi sõlmimiseni, millega määratleti täpsemalt ilmaliku ja vaimuliku võimu mõjusfäärid ning muutis need üksteisest vähem sõltuvaks. Väga otsene mõju ühiskonnale oli ristisõdadel, kuigi nendega tegelikult ei saavutatud peaaegu mitte midagi. Ristisõdu oli 8
Ülesanded: 1. Õiguskord peegeldab tavaliselt hästi ühiskondlikult valitsevaid olusid. Milline ühiskond oli Sinu meelest VanaBabüloonia riik kuningas Hammurapi ajal? Kuningas Hammurapi pani kirja väga palju erinevaid seadusi, arvatavasti oli neid alguses raske järgida, kuna selliste asjadega polnud keegi varem kokku puutunud ja seetõttu suri kindlasti nii mõnigi inimene enda hooletuse tõttu. Ma arvan, et tänu neile seadustele muutus ühiskond distsiplineeritumaks ja ka sallivamaks. Keegi ei tahaks ju mõne väikse vea pärast surra. 2. Kuidas Sa seletaksid põhimõtet "hammas hamba, silm silma vastu"? Millise hinnangu Sa sellele annaksid? Kokkuvõtlikult ütleski iga seadus sama: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui üks mees lööb teisel hamba välja, siis tehakse selle lööjaga sama. See on üsna õiglane, kuigi ka julm. Ma arvan, et see hoidis inimesi veidi tagasi, pani
1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed
Sellest lähtuvalt on need, kes meile halba soovivad, mõnes mõttes kannatlikkuse õpetajad. Nad õpetavad meile seda, mida me kellegi jutust kuulates iialgi ei õpiks. Ebaõnne tuleks võtta väljakutsena ja sellele konstruktiivselt vast hakata. Usk Tõeliselt usklikuks teeb meid üksnes tõsimeelne püüd iseend hingeliselt muuta. Üksnes mingisse usku pöördumine ei tee kedagi veel paremaks inimeseks, st distsiplineeritumaks, kaastundlikumaks ja südamlikumaks. Inimene peaks keskenduma enda vaimsele muutmisel, arendada endast ohjeldatust, voorust ja kaastunnet. Religiooni eesmärk on levitada armastust, kaastunnet, sallivust, alandlikkust, andestust jne. Kui me neid omadus ei arenda, ei ole usuvahetu sest mingit kasu.
4 3 2 1 0 enesekindlamaks 16. Õppisin tööd kavandama ja 4 3 2 1 0 organiseerima 17. Õppisin mõistma ja järgima 4 3 2 1 0 tööalaseid ,,kirjutamata" seadusi 18. Õppisin iseseisvamalt töötama ja 4 3 2 1 0 tööalaseid otsuseid vastu võtma 19. Muutusin distsiplineeritumaks 4 3 2 1 0 20. Õppisin andma oma tööle õiglast 4 3 2 1 0 hinnangut 21. Oskan nüüd senisest paremini näha oma kohta tööprotsessis ja 4 3 2 1 0 kooskõlastada oma tööd teiste tööga 22. Tunnen senisest rohkem, et 4 3 2 1 0 vastutan oma töö eest Olen suuteline ennast pidevalt
annaabi.ee 
