Tema eesmärk polnud mitte uurimine ise, vaid pigem materjali süvaanalüüs. Olulisemad punktid: Samamoodi nagu Gullestadi artiklis, jõuab ka Löfgren selleni, et mitte vaja ei ole uurida üksi kultuuri või inimese mõtlemist vaid seda, kuidas mõjutab kultuur inimese mõtlemist ning igapäevaseid valikuid. Victoria-ajal oponeeriti kultuuri ja loodust. See mõte on mulle võõras ning seetõttu kirjutasingi selle siia. Loodust mõistetakse kui kaost, primitiivsust ja distsiplineerimatust, kuid kultuuri kui tsivilisatsioon, korrastus ja peensus. Kultuuriklassi ja töölisklassi ei saanud tol ajal ühtseks muuta. Kultuuriklassi ja töölisklassi taust ning maailmavaated on hoopis erinevad. Miks on süvaanalüüs vajalik? Miks kõrvutati loodust ja kultuuri? Kasutatud on nende autorite teoseid: Nicholas Abercombie, Roland Barthes, John Clarke, Alan Dundes, Orvar Löfgren, Chantal Mouffe jpt.
öelda ja mõista ,,Niikaua kui meist üks on elus, oleme mõlemad elus. ...sinus läheme meie mõlemad...Ainult sinus saan mina edasi elada." Põhiidee: Armastada elu ja surra auga! Elu on heitlus, mis lõppeb varem või hiljem surmaga. Tähtis on, kui hästi suudetakse lõpuni võidelda. Ennekõike on eetiline julge käitumine elulõpule tuleb mehiselt silma vaadata. Pablo partisanisalga juht. Ta kehastab vabariiklaste poolel võidelnute distsiplineerimatust, anarhismi ja egoismi, reetlikkust, moraalitust ning julmust. Ta kaotab esimesena enesekindluse, ta on moraalselt murdunud, sest juhina on tema vastustus kõige suurem. Mure oma meest saatuse pärast viis ta hingelise kokkuvarisemiseni. Tal on eelseisva olukorra ees hirm. Mehed peavad teda küll argpüksiks, aga siiski on ta nende meelest väga kaval. Vastuoluline: tahab põgeneda, kuid siiski pöördub võitlema. Suutis viimasel hetkel end kokku võtta ja otsustava sammu astuda.
oma armukese Clara Petacciga partisanide kätte, kes nad 28. aprillil maha lasid. Seejärel riputati nende mõlema moondunud kehad Milanos Piazzale Loreto'l rahvale vaatamiseks välja. Justkui saatuse õela pilkena oli Mussolini kord fasistidele omases sõjakas vaimus öelnud, et igaüks sureb just niisugust surma, nagu ta väärt on10. 10 Barzini, L. 1964 Encounter. 21 KOKKUVÕTE Distsiplineerimatust poisist kasvas üks tähtsamaid poliitikuid Euroopas, kes oli eeskujuks paljudele teistele. Noorusaegne kaine mõistus, mis näis andvat Mussolinile eluaegset võimu ja igavest rahva toetust, muutus peagi auahneks ja kaalutlematuks tegevuseks. Mussolini ei osanud piisavalt ära kasutada rahva vajadust uue valitsuskorra järele ning tekitas ebareaalsete seadustega ja muutumisega Saksamaa käsualuseks rahva seas uut vaenu ja rahulolematust. Samas tegi ta palju ka riigi edasiarendamiseks.
meist üks on elus, oleme mõlemad elus. ...sinus läheme meie mõlemad...Ainult sinus saan mina edasi elada." Põhiidee: Armastada elu ja surra auga! Elu on heitlus, mis lõppeb varem või hiljem surmaga. Tähtis on, kui hästi suudetakse lõpuni võidelda. Ennekõike on eetiline julge käitumine elulõpule tuleb mehiselt silma vaadata. Pablo partisanisalga juht. Ta kehastab vabariiklaste poolel võidelnute distsiplineerimatust, anarhismi ja egoismi, reetlikkust, moraalitust ning julmust. Ta kaotab esimesena enesekindluse, ta on moraalselt murdunud, sest juhina on tema vastustus kõige suurem. Mure oma meest saatuse pärast viis ta hingelise kokkuvarisemiseni. Tal on eelseisva olukorra ees hirm. Mehed peavad teda küll argpüksiks, aga siiski on ta nende meelest väga kaval. Vastuoluline: tahab põgeneda, kuid siiski pöördub võitlema. Suutis viimasel hetkel end kokku võtta ja otsustava sammu astuda.
annaabi.ee 
