peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt; · kannatab ühiskonna tootlikkus; · tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem; · kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem. Tööstressi sümptomid Organisatsiooni tasandil: · töölt puudumine, kõrge personalivoolavus, tähtaegade ületamine, distsiplinaarprobleemid, ahistamine, tootlikkuse langus, õnnetused, eksimused ning hüvitiste või tervishoiukulude suurenemine. Üksikisiku tasandil: · emotsionaalsed reaktsioonid (ärrituvus, ärevus, unehäired, depressioon, hüpohondria, võõrandumine, kurnatus, pereprobleemid); · kognitiivsed reaktsioonid (raskused keskendumise, mälu, uute asjade õppimise ja otsuste tegemisega); · käitumuslikud reaktsioonid (narkootikumide, alkoholi ja tubaka
Negatiivset suhtumist iseloomustavad negatiivsed emotsioonid, norutunne, nördimus, viha jms. Selle tulemusena lahkuvad sageli kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja organisatsioonil tuleb tööle võtta väljaõppeta inimesi ning teha nende arendamiseks kulutusi; allesolevad töötajad suhtuvad oma töö tulemustesse ükskõikselt, mis põhjustab toodangu kvaliteedi ja teeninduskultuuri taseme languse. Negatiivse suhtumisega töötajad puuduvad pisimagi põhjuse korral, nendega on seotud distsiplinaarprobleemid, nad võivad korraldada “logelemisstreike”, st sihilikult aeglustada töötempot. Lõppkokkuvõt- tes mõjutab see organisatsiooni kulusid ja konkurentsivõimet. Positiivset töössesuhtumist iseloomustavad positiivsed emotsioonid nagu töörõõm ja innustus. Hästijuhitavates organisatsioonides on alluvad rahul, nende töötulemused on head. Juhid püüavad igati toetada soodsa õhkkonna tekkimist ja säilitamist, mis oma- korda aitab parandada inimeste suhtumist.
Keeleteadlane 3,7 Kosmeetik 3,5 Preester 3,5 Astronoom 3,4 Muuseumitöötaja 2,8 Raamatukoguhoidja 2,0 [2] Tööstressi sümptomid Stress võib muuta inimese tundeid, mõtlemist ja käitumist. Sümptomite hulka kuuluvad: Organisatsiooni tasandil: · töölt puudumine, · kõrge personalivoolavus, · tähtaegade ületamine, · distsiplinaarprobleemid, · ahistamine, · tootlikkuse langus, · õnnetused, · eksimused ning · hüvitiste või tervishoiukulude suurenemine. Üksikisiku tasandil: · emotsionaalsed reaktsioonid o ärrituvus, o ärevus, o unehäired, o depressioon, o hüpohondria, o võõrandumine, o kurnatus, o pereprobleemid; · kognitiivsed reaktsioonid