o Kooli personali koostöö ja jõupingutuste vastastikune toetamine; o Õpilaste probleemide käsitlemise viis; o Õppekava iseloom ja õpetajate õpetamisstiil; o Kodu ja kooli suhete iseloom. Seda loetelu tuleks käsitleda soodustava, mitte distsipliini kindlustava tegurite kogumina. Näiteks kinnitas P. Harti, A. Wearingi ja M. Conni (1995) uurimus, et üldjuhul on kooli üldise töökorralduse ja distsipliinipoliitika ning õpilaste korrarikkumiste ja sellest tingitud õpetajate stressi seos võrdlemisi tagasihoidlik. Töine õhkkond koolis on õppimiseks ja käitumiseks soodsa keskkonna loomise eelduseks kuid tegeliku õppimise ja käitumise korra kindlustab klassis ikkagi õpetaja. Kuigi õpilase valmisolek järgida kindlaid käitumisreegleid klassis eeldab enamat kui vaid üldise õpihoiaku olemasolu, formeerib käitumiseoskusegi õpilaste põhitegevus koolis õppimine
või mis on sõnastatud positiivselt. Parandav, korrektiivne distsipliin – reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi, tüüpiliseks näiteks distsiplinaarkaristused nt hoiatus või töölt eemaldamine. Eesmärgid on: normide rikkuja parandamine, teiste hoiatamine analoogse käitumise eest, püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemise soodustamine. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest vaid parandada järgnevat käitumist. Progresseeruv distsipliinipoliitika: suuline hoiatus – kirjalik hoiatus – töölt eemaldamine – teisele tööle üleviimine – vallandamine Karistamise reeglid: 1) Süütuse presumptsioon – kuni õigusrikkumine pole kindel, tuleb eeldada süütust 2) Inimesel on õigus olla ära kuulatud või mõnel juhul olla asendatud teise isikuga 3) Karistus peab vastama õigusrikkumisele 4) Korrektiivsel mõjutamisel tuleb lähtuda „kuuma ahju“ reeglist – distsiplinaarmenetluse
standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: parandada normide rikkujat hoiatada teisi analoogse käitumise eest soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist. Need eesmärgid on positiivsed, harivad ja tegevust korrigeerivad. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest, vaid parandada järgnevat käitumist. Progresseeruv distsipliinipoliitika, mille põhjal korduvale õiguserikkumisele järgneb karmim karistus. Eesmärk on anda alluvale võimalus parandada oma käitumist ja juhtidele aega tegelda alluvaga, et korrigeerida tema käitumist. Töölt eemaldamine võib olla töötasu säilitamiseta. Kirjalik noomitus ja karmimad karistused kantakse töötaja arvestuskaardile või andmepanga failile. Töötaja vallandamiseks peab olema seadusandlik alus.
annaabi.ee 
