........................................................................... 10 2 Sissejuhatus GNU on täielikult vabast tarkvarast koosnev Unixi laadne operatsioonisüsteem. Unixi laadne operatsioonisüsteem sisaldab tuuma, koostajaid, toimetajaid, tekstivormindajaid, postitarkvara, graafilist kasutajaliidest, raamatukogu, mänge ja palju muud. GNU operatsioonisüsteemist pole ühtset väljalaset, vaid on palju erinevaid distributsioone. Iga distributsioon sisaldab erinevat valikut tarkvarast, vastavalt sellele, mis otstarbeks antud distributsioon on mõeldud. Distributsioone on suunitletud kasutamiseks nii serverites, koduarvutites, kui ka pisiseadmetes.1 GNU logo 1 https://www.gnu.org/ 3 Richard Stallmann Richard on ilmselt üks tähtsamaid mehi arvutitemaailmas, Richard Matthew Stallman, (hüüdnimega RMS; sündinud 16
Tere. Avaldasite oma kirjas, et Teie sooviks on installeerida oma arvutisse Linux operatsioonisüsteem. Kõigepealt tahaksin Teile kirjutada, et Linuxi operatsioonisüsteemil on väga palju erinevaid versioone ehk distributsioone. Neist tuntumad on näiteks Ubuntu, OpenSuse, Fedora, Debian ja Red Hat. Miks on Linux operatsioonisüsteemina hea valik? Turvalisus - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised. Seadistavus paljud soovivad oma töökeskonna täielikult oma käe järgi kohandada, erinevalt Mac'i ja Windowsi piirangutest on Linuxis see võimalik. Linux on tasuta selle eest ei pea maksma erinevalt Windows'ist ja Mac'ist. Neid põhjusi, miks Linux
LinusTorvalds avaldas esimese Linuxi tuuma 1991. a. (tuum on Linux operatsioonisüsteemi tuumik). Ta avaldas Linuxi lähtekoodi ja tegi selle avalikult alla laaditavaks. Seetõttu võib igaüks tasuta endale laadida Linuxi tuuma ja teha sellest oma Linuxi versiooni (või distributsiooni nagu neid on hakatud kutsuma). Seetõttu ongi praegu saadaval sadu erinevaid distributsioone (versioone, edaspidi distrosid). Kõigil distrodel on sarnasusi, kuid igaüks neist on siiski veidi erinev.http://www.linux.ee/node/706 2.Kuidas toimub Linux´i arendamine? Kogutakse uusi ideid ja kui leiutatakse mõni parema programmi plaan, viiakse see ellu. Oodatakse, et selle programmi kasutamine muutuks igapäevaseks, et mõelda kaugemale. http://www.linux.ee/node/689 3.Missugused on Linux´i eelised ja missugused miinused? Eelised: Igatipidi legaalne tarkvara
Selline vabadus tagab kõrge turvalisuse, kuna võimalikud turvaaugud avastatakse ja parandatakse kiiresti. 5 Levitamine Linuxit levitatakse distributsioonidena. Iga Linuxi distributsioon sisaldab lisaks kernelile veel ka palju muud tarkvara, sõltuvalt distribuutori nägemusest ja distributsiooni suunitlusest. Enamik neist sisaldab interneti tuge, www-serverit ja mailiserverit ja palju muud tarvilikku. Saamine Enamikke linuxi distributsioone võib tasuta alla laadida plaaditõmmiste (ISO- image) kujul distributsiooni kodulehelt. Tähtsaimad nendest on peegeldatud ka ftp.linux.ee serveris. Mõningad distributsioonid (näiteks Debian) võimaldavad ka üle interneti paigaldamist mis nõuab kõigest paari disketti või minimaalse ISO põletamist. Kellel pole käepärast internetiühendust, CD-kirjutajat või eelistab lihtsalt asju mugavamalt teha, võib kiigata konsultant.ee lehele. Seal pakutakse tutvumiseks Linuxi (ja OpenOffice
litsentsiga, mis lubas MINIX'it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all. (Vikipeedia 2013) 2.2 Ubuntu ja Debian Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: ,,inimlikkust kõigile". (Ubuntu 2013) Kuna Linux-tuumal põhinevad operatsioonisüsteemid on kõik vabalt arendatavad, siis on nende distributsioone ehk erinevaid versioone tuhandeid. Nendest üks populaarseim on aga Ubuntu. Ubuntu operatsioonisüsteem põhineb varemloodud Linuxil - Debian'i operatsioonisüsteemil. (See on hea näide, et tarkvaraarendaja, nähes puudusi teise loodud operatsioonisüsteemis, võtab ning arendab seda edasi ise, luues nii täiesti uue operatsioonisüsteemi.) Tutvustamaks Ubuntut tuleb alustada Debianist. 1993. aastal lõi Ian Murdock Linux'i tuumal põhineva uue vabavaralise operatsioonisüsteemi, Debiani
Konservatiivne – EKRE, Roheline - Keskerakond 37. Millistele tingimustele peab vastama tegelane, kes soovib liituda Eerikute salaseltsiga? Nimes peab olema Erik. Tal peab olema vunts ning oskama Unixit. 38. Ühe tuntud "nohikuportaali" järgi on nime saanud võrgunähtus, mis aitab tihti radikaalselt suurendada mingi veebilehe tuntust. Ent efektil on ka negatiivne külg. Milline ja mis nime see efekt kannab? 39. Üks levinumaid (ja ka pikaealisemaid) Linuxi distributsioone sai oma nime selle looja ja tema naise eesnimede kombinatsioonist. Milline? Debian 40. 2013. aasta algul kohandati üks väga levinud Linuxi distro ühe samuti tuntud "nokitsejaarvuti" jaoks. Tulemuse nimi saadi kahe komponendi nimede ühitamisel, aga mõjus vene IT-inimestele üsna šokeerivalt (mõned küll hakkasid naerma). Mis oli projekti nimeks? Slackel Linux 41. 1995. aasta filmi "Hackers" (peaosades Angelina Jolie ja Jonny Lee Miller) seltskond
Samuti tuleb BIOS menüüst muuta bootimis järjekorda, et boot toimuks draivilt. Selle mooduse miinuseks on nõrk jõudlus ning ei ole võimalik salvestada tehtud tööd, kui just USB pealt ei ole bootitud. 2) Dual-boot ehk süsteemi on paigaldatud 2 operatsioonisüsteemi. Dual-booti on võimalik saavutada mitut moodi, kuid neist lihtsaim on kõvaketta partitsioneerimine Linuxi paigaldamise ajal. Sel viisil on bootil alati võimalik valida 2 operatsioonisüsteemi vahel. Enamik Linuxi distributsioone toetavad 2 operatsioonisüsteemi üheaegset olemasolu, kuid selle viisi miinuseks on kindlasti võimalik põhi operatsioonisüsteem failide korruptsioon, kaotatud andmed partitsioneerimisel ning hiljem on ka paigaldatud operatsioonisüsteemi raskem eemaldada, kui enam vajadust ei ole. 3) Kui kasutaja on valinud ainult kasutada Linuxi süsteemi, on parim viis asendada olemasolev operatsioonisüsteem ning kõvaketas täielikult tühjaks kustutada ja välja valitud
osa) rikneb. Ext2 ning ka paljude teiste Linuxi operatsioonisüsteemis kasutatavate failisüsteemide omapära seisneb selles, et kataloogid on teostatud nagu failid, mis viitavad teistele failidele. Ext3 on ext2 failisüsteemi edasiarendus, lisatud on logiva failisüsteemi tugi. Enamik eeliseid ja puuduseid on samad, mis ext2 failisüsteemil, kuid parandatud on just tõrketaluvust. Enamik tänapäeva Linuxi distributsioone kasutab just etx3 failisüsteemi. RaiserFS on samuti Linux operatsioonisüsteemides kasutatav logiv failisüsteem. RaiserFS failisüsteemis on failidel olemas failiõigused ning maksimaalne lubatud failisuurus on 8 TB ning loogilise ketta maht 32 TB. Üldiselt loetakse RaiserFS failisüsteemi kiiremaks kui ext2 ja ext3 failisüsteeme, kuid samas on RaiserFS failisüsteemil olnud üsna suuri probleeme stabiilsusega.
annaabi.ee 
