Südame töö Kodade ühine kokkutõmme ja sellele järgnev vatsakeste ühine kokkutõmme moodustab südamelöögi Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid Arterite seinad on paksud ja lihaselised, sisaldades valku elastiini Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid
· Glükoos jõuab lõplikku uriini siis, kui vere glükoosi sisaldus ületab 10 mmol/L, glükoos ei jõua neerutorukestest tagasi imenduda. Glükoosi tagasiimendumine (ümbritsevatesse veresoontesse) toimub proksimaalstes torukestes, nende seintes olevad kanalid küllastuvad glükoosiga (kui veres glükoosi sisaldus üle 10 mmol/L). Glükoos,mis ei jõudnud tagasi imenduda, läheb edasi Henle lingu, distaalsetesse ja kogumistorukestesse- nende seintes ei ole enam transportvalke, millega glüokoos saaks tagasi imenduda. Jõuab lõplikku uriini. · Sama on aminohapetega. · Mineraalsoolad imenduvad osaliselt tagasi, lõplikus uriinis on neid väike osa, suurosa imendub tagasi, nagu ka vesi. · Vee tagasiimendumine käib paralleelselt Na ja Cl-ga. Proksimaalsetes torukestes imendub 2/3 Na kohe tagasi, 2/3 vett- 120L. Henle lingus imendub tagasi veel 15%
koerte katku viirus (Gordon jt., 2015). Nakkuse levikus esinevad liigilised erinevused. Kodukoerte hulgas toimub nakatumine oronasaalselt, kuid metsikutel koerlastel infitseeritud liha söömise kaudu (Gordon jt., 2015). Pärast inokulatsiooni taastoodab viirus ennast hingamisteede lümfikudedes ja on leitav sinna migreerunud makrofaagides. Tekkinud esmane vireemia levib mööda sooni distaalsetesse lümfi- ja vereloomeorganitesse nagu näiteks põrn, punane luuüdi, tüümus, lümfisõlmed. Tulemuseks on lümfotsüütide vähesus ja immuunpuudulikkus. Kui selles faasis ei suuda immuunsüsteem viirust hävitada, kujuneb sekundaarne vireemia ning viirus levib epiteel- , mesenhümaalkudedes ja kesknärvisüsteemi. Selles infektsioonipunktis on viirus leitav väga erinevates rakkudes: keratinotsüüdid, fibroblastid, trombotsüüdid, endoteelrakud
Kolonisatsiooni vahendava pili, mittepiilsed adhesiinid. Kapsliga (eriti serotüüp b) ei koloniseeri, aga põhjustab vaktsineerimata lastel meningiiti, epiglotiiti, tselluliiti. Virulentsus. LPS ja madala molekulaarmassiga glükopeptiid pärsivad ripsmete tööd, mis viib hingamisteede kahjustusele, edasi toimub translotseerumine läbi epiteeli- ja endoteelirakkude verre. Opsoneerivate antikehade puudumisel tekib raske baktereemia, mis dissemineerub ajukelmetesse, teistesse distaalsetesse kolletesse. Tüüp b virulentsusfaktorid: (a) antifagotsütaarne polüsahhariidkapsel (polüribitoolfosfaat: koosneb riboosist, ribitoolist, fosfaadist), (b) IgA1 proteaasid, (c) adherents, pilid (see eelmise lõigu jutt). Antikehad stimuleerivad tugevalt fagotsütoosi. Probleemid ilma PRP-antikehadeta, komplemendihäiretega, splenektoomiaga patsientidel. Epidemioloogia. Sagedasim koloniseerija on kapslita tüvi. Tüüp B koloniseerib harva. H. durcreyi põhjustab sugulisel teel levivat
annaabi.ee 
