o- NO2 Nitro- SO42- Sulfato- O2- Okso- - SC Tiotsüanat (COO2) Oksalat H- Hüdrido- N- o- 2- o- Kompleksühendi püsivus – mida väiksem on kompleksi üldine ebapüsivuskonstant, seda püsivam on kompleks. Seda vähem ta dissotsieerub. [Ag(NH3)2]Cl → [Ag(NH3)2]+ + Cl- [Ag(NH3)2]+ → [Ag(NH3)]+ + NH3- [Ag(NH3)] → Ag+ + NH3- Ebapüsivuskonstant – koordinatiivse dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant. NH ¿ ¿ ¿3¿ ¿ ¿ +¿∗C NH 3 ¿ N H 3 ¿2 ¿+¿ ¿ Ag ¿ Ag ¿ ¿ ¿ C¿ K 1=¿ +¿ Ag ( N H 3 ) ¿ ¿ ¿ C¿ Ag+¿∗C NH 3 −¿ ¿ C¿ K 2=¿ N H 3 ¿2 ¿+¿ ¿ Ag ¿ ¿ C¿ Ag+¿∗C 2NH 3 −¿ ¿ C¿ K 1−2=¿
moodustavad koordinatsioonisfääri. Neutraalne sisesfäär dissotsieerub (laguneb) lahuses vähesel määral. Koordinatsiooni sisesfäär kirjutatakse valemis nurksulgudesse. See võib olla kas elektroneutraalne või omada positiivset või negatiivset laengut (kompleksanioon või -katioon). Kompleksühendi sisesfäär on üldiselt püsiv ja seda püsivust iseloomustatakse ebapüsivuskonstandiga. Kompleksi ebapüsivuskonstant on selle dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant. 4. atmosfääri koostis v: Maa atmosfäär - 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% Argoon jm väärisgaasid. Muutuvad komponendid on peamiselt co2(keskmiselt 0,04%), veeaur (kuni 2%), Hg-aur. Juhuslikud komponendid on nt tööstusrajoonides esinevad ühendid nagu so2 h2s co nh3 jt. Atmosfääri ülakihtides leidub ka osooni (o3), kogu atmosfääris co2. Leidub ka väga vähe aeroioone. 5. millistel juhtudel ioonreaktsioonid lähevad lõpuni, iga korral näide.
Järgnevalt vaatleme lähemalt nõrkade hapete ja aluste dissotsiatsiooni tasakaalu. Ka ja pKa Kõik tabelis 3.3 toodud reaktsioonid on vaadeldavad happe dissotsiatsioonina, mille tulemusena eraldub prooton ja tekib konjugeeritud alus. Dissotsiatsiooni tasakaalu üldisel vaatlemisel kirjutame eraldi välja ainult eemalduva prootoni ja märgime juurde ühendi laengu, ülejäänud molekuli osa ehk konjugeeritud aluse tähistame tähega A. Sõltuvalt lähteühendi laengust võib dissotsiatsioonireaktsiooni üles märkida järgmiselt: HA+ A + H+ HA A- + H+ HA- A2- + H+ Lähtuvalt laengu jäävuse seadusest peab laengute summa olema reaktsioonivõrrandi mõlemal pool võrdne. Pange tähele, et konjugeeritud alus võib olla negatiivse laenguga või laenguta, aga igal juhul peab tal olema üks positiivne laeng vähem kui vastaval happel. Mugavuse mõttes kirjutame edaspidi kõik sellised reaktsioonid üles kujul:
Nõrkade elektrolüütide lahused: Vesilahuses nõrgad elektrolüüdid ei dissotsieeru täielikult ja kõrvuti dissotsieerunud molekulidega on dissotsieerumata molekulid. Dissotsieerunud ja dissotsieerumata osade vahel püstitub dünaamiline tasakaal — dissotsatsioon on pöörduv protsess. KtAn ⇄ Kt+ + An‾ Kt — katioon An — anioon Tasakaalu korral rakendub massitoimeseadus. Saame kirjutada tasakaalukonstandi: Kd = [Kt+]·[An‾] [KtAn] Kd — dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant ehk dissotsiatsioonikonstant [ ] — tasakaaluline kontsentratsioon Dissotsiatsioonikonstant on antud elektrolüüdile iseloomulik suurus, saab vaadata käsiraamatust. Sõltub vaid temperatuurist ja elektrolüüdi omadustest; ei sõltu kontsentratsioonist. Mida suurem on Kd, seda suurem on ioonide suhteline kontsentratsioon lahuses. Tema ulatust iseloomustatakse dissotsiatsiooniastmega (α). α = Ni α = Ci N C
annaabi.ee 
