juuresolekul pH väärtusel 10,0. * Kompleksi tingliku püsivuskonstandi arvutamine Tiitrimiskõvera punktid enne ekvivalentpunkti *Ca tasakaalukontsentratsioon on võrdne tiitrimata Ca kontsentratsiooniga ja lisaks veel Ca ioonid, mis on lahuses kompleksi dissotsiatsiooni tõttu (cT). Viimane on väga väike võrreldes vabade Ca ioonide kontsentratsiooniga lahuses. *Peale 10,00 ml titrandi lisamist Ekvivalentpunkt Ca ioonid saavad lahusesse minna ainult tänu selle kompleksi dissotsiatsioonile. Ca kontsentratsioon peab olema võrdne vaba EDTA kontsentratsiooniga, cT. [Ca2+] = cT [CaY2-] = 0,00333 [Ca2+] = 0,0033 M Asendades saadud kontsentratsioonid kompleksi tingliku püsivuskonstandi avaldisse, saame Ekvivalentpunkt Peale ekvivalentpunkti Peale 35,00 ml titrandi lisamist Asendades need väärtused tingliku püsivuskonstandi avaldisse, saame Tiitrimist mõjutavad tegurid *pH mõju tiitrimiskõvera kujule Ca ioonide tiitrimisel EDTAga; mida suurem pH seda suurem
Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osalaengute vahel. Vesi esineb mitmest molekulist koosnevatest assotsiaatide(H2O). Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol.protsessides. Üldiselt on vesiniksidemetel oluline mõju *molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile *ainete lahustumisele, kristallumisele jne *molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm.Vesiniksidemete esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi.olemasolu soodustab ainete lahustuvust, puudumine kahandab. 3) Gibbsi energia J.W.Gibbs- ameerika füüsik-teoreetik, peam.tööd keemil. termodünaamika ja statistilise mehaanika alalt, üks vektorarvutuse loojaid. Entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon(G).G= H-TS (G-Gibbsi energia, H-Entalpia, S-entroopia)
(O) osalaengute vahel. Jääl on vesiniksidemest põhjustatud tetraeedriline struktuur; sulamisel mood peam assotsiaadid (H2O)3 Molekulide arv assotsiaadis väheneb temperatuuri tõusuga. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol protsessides (mis praegu eranditult kulgevad vee osavõtul). Vesiniksidemetel oluline mõju: Molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile Ainete lahustumisele, kristalliseerumisele jne Molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm Vesiniksideme esinemine/puudumine mõjut aine omadusi Vesiniksideme tõttu on kõrge elektronegatiivsusega elementide ühenditel anomaalselt kõrged sulamis ja keemistemperatuurid Vesiniksidemete olemasolu soodustab ainete lahustuvust 3) Gibbsi energiad
sidemeid kus d-elektronide osalusel tekkivates ühendites keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel. Vesinikside (VS) reeglina 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side, alati osaled sidemes H aatom. Vesinikside vees - Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba (sidemetes mitteosalevat) elektronpaari. Mõju - molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile, ainete lahustumisele, kristallumisele, molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile. Vesiniksideme esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi - vesiniksideme tõttu on kõrge elektronegatiivsusega elementide ühenditel anomaalselt kõrged keemis- ja sulamistemperatuurid. Metalliside (MS) on keemiline side, mis on tingitud nn. elektrongaasi (valentselektronide) vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga.
(tabel 3.3). Seega võivad polüprootsed happed esineda lahuses erinevate omavahel tasakaalus olevate ioonsete vormidena. Faktorid, mis mõjutavad hapete dissotsiatsiooni Konkreetse happe dissotsieerumise tendentsi määrab ära dissotsiatsiooni soodustavate ja pärsivate faktorite omavaheline tasakaal. Mõningad hapete dissotsiatsiooni (pKa d) mõjutavatest faktoritest on seletatavad lähtuvalt vee kui solvendi omadustest. Happe dissotsiatsioonile järgneb prootoni ja (juhul kui konjugeeritud alus on negatiivse laenguga) negatiivse laenguga konjugeeritud aluse hüdratatsioon veemolekulide poolt. Kuna hüdratatsioon on energeetiliselt soodne ja lisaks aitab varjestada laenguid, siis võib öelda, et enamikul juhtudel soodustab hüdratatsioon hapete dissotsiatsiooni. Erandi moodustavad siin positiivse laenguga happed nagu NH4+, mille dissotsiatsioonil tekib laenguta konjugeeritud alus. Siin stabiliseerib hüdratatsioon
alginaadid (pruunvetikatest). Polümeeridest (mittelooduslikud) kasutatakse veel tselluloosiprodukte jne Füsioloogilised tegurid toimeainete liikumise jälgimiseks organismis (põhiliselt koeral) kasutatakse isotoope. 7. Raviaine organismis (toimeaine kontsentratsiooni määramise kohad, filtratsioon, difusioon, elektrolüütide jaotus vesilahustes käitumise alusel, pH muutumise mõju nõrkade aluste ja nõrkade hapete dissotsiatsioonile). -Toimeaine liigub toimepaika vereringe abil, seetõttu on ka toimeaine või tema metaboliitide kontsentratsiooni määramisel parimaks kohaks vereplasma. Kehtib eelkõige tervel, aga ka haigel inimesel.Kui raviaine jõuab imendumiskohta, ta imendub ja igal juhul jõuab vereplasmasse. -Teine raviaine kontsentratsiooni määramise koht inimkatsetes on uriin. Raviaine eritumise kiirus uriini on alati korrelatsioonis teatud mõõtmishetkel organismis oleva raviaine hulgaga
annaabi.ee 
