kuivõrd konsonantne tundus neile esitatav heli. Kõver saadi siinustaoonide põhjal. Et muusikalised helid sisaldavad alati küllaldaselt ülemtoone, võib tekkida olukord, kus põhisagedused annavad küll tugeva dissonantsi, kuid ülemtoonidel on dissonantsi määr hoopis väiksem. Seetõttu kõlavad muusikalised helid samasuguste intervallide puhul vähem dissonantsetena kui puhtad siinustoonid. Siiski tuleb lisada, et see, kuivõrd peetakse helide kooskõla konsoneerivaks või dissoneerivaks, sõltub suurel määral ajastust, ajastu kultuurist. Tänapäeva muusikas kasutatakse klassikalise määratluse järgi dissoneerivaid kooskõlasid märksa rohkem kui 17- 18.sajandil. Emotsionaalselt tajub inimene konsoneerivaid kooskõlasid rahulikena, tasakaalustatutena, sileda, dissoneerivaid agarahututena, pingelistena, karedatena. Küllap näitab see liikumine dissonantsi suunas ka elustiili muutumist aegade jooksul. Kuid ometi
oluline inimese tunnete, mõtete või sisemaailma konfliktide väga intensiivne väljendamine. Muusikasse tulid ekspressionistlikud ilmingud juba Strauss´i ooperites ja Mahleri sümfooniates, kuid selle voolu kõige kuulsam esindaja oli Arnold Schönberg. Arnold Schönberg (1874 1951) oli juudipäritolu Austria helilooja. Võttis Schönberg kasutusele uue nähtuse muusikas atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõlapildi dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Helid justkui ei sobi ja kõla hästi kokku. 10a hiljem - Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. 4 loomingu perioodi: - Tonaalne(-hilisromantika); - Üleminek atonaalsusele("Kuu-Pierrot"); - Seeria tehnika periood; - Mitme stiili koostoime "Ellujäänu Varssavist" Neoklassitsism Neoklassitsism 20
Schönberg. Arnold Schönberg (1874 - 1951) Autria helilooja. Ta tegutses Viinis, hiljem Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Schönberg oli suurim muusika uuendaja 20. sajandi esimesel poolel. Tema loometegevus jagunes kolme perioodi. Alustas hilisromantilise stiiliga, jõudis helilooja teisel loomeperioodil ekspressionistliku väljenduseni.Schönberg võttis muusikas kasutesele uue nähtuse, atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõla dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Tähtsamad teosed olid lühiooper "Ootus" (1909), melodraama "Kuu - Pierriot" (1912) Atonaalne muusika hakkas heliloojale ammenduma ja ta leidis midagi, mis atonaalsusele oma raamid seab. Peale 10 aastast pausi, tuli Schönberg välja uue komoneerimismeetodiga, milleks oli dodekafoonia ehk 12 helitehnika. Arnold Schönberg (1948) 7 Neoklassitsism 20
annaabi.ee 
