komplekteerimisel päris suureks probleemiks. Puksoo energilisel kaasabil anti 1929.aastal ülikooli nõukogu poolt välja määrus, mis kohustades doktorante, dekanaati ja ülikooli arhiivi andma kõik dissertatsioonid vajalikes ekseplaride arvus raamatukogu fondi. . 1921.a. hakkas ülikool välja andma ,,Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetusi". Sama aasta jaanuaris esitas Puksoo nimekirja nendest asutustest, kellele raamatukogu soovis toimetisi ja dissertatsioone saata. Vahetusi välisilmaga pärssis küll suur postikulu, aga ülikool oli mõistval suhtumisel ja eraldas raamatukogule selle tarvis rahalisi vahendeid. Peale trükiste vahetamise ja laenutamise hangiti väliskontaktidelt ka informatsiooni ja saadi nõuandeid. Toetudes välismaalt saadud kogemustele, korraldatigi raamatukogu ümber muudeti fondide struktuur ja kataloogimissüsteem. Lugejate vajadusi silmas pidades otsustas
tegid otsekohe pärast Nõukogude Eesti vabastamist kõik, et anda ülikoolis juhtivad kohad oma mõttekaaslastele (Kleis, Moora, Valdes jt.), kes kasutasid neid positsioone parteivastaseks poliitikaks. Igati kaitstes ja edutades tagurlikke elemente, takistati edumeelsete teadlaste ja õppejõudude tööd. Selle näiteks on ka ebaõige teaduslike kraadide omistamine kodanlikele spetsialistidele (Maiste-Aller, Elango jt.), ilma nende kodanlikus Eestis ja saksa okupatsiooni ajal kirjutatud dissertatsioone ja teaduslikke töid läbi vaatamata. Enamikus need tööd on aga antimarksistlikud, idealistlikud ja seetõttu ilma teadusliku väärtuseta. [---] Kuidas seda edasi anda? Kruus ja Andresen edutasid tagurlikke elemente Kruus ja Andresenit süüdistati "tagurlike elementide " edutamises. Sm. Leede näitas suuri puudusi EK(b)P keskkomitee töös ... Leede osundas, et EKP keskkomitee pole piisavalt arendanud võitlust nn kodanlike natsionalistidega.
Tema esimene teaduslik uurimus ilmus Wundti toimetatud ajakirjas Philosophische Studien ja oli pühendatud komplikatsiooni katsetele. Tõlkis Wundti füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Pidas -5- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 iga aastal kuni 1904. aastani regulaarselt psühholoogia kursust. Sarnaselt Kraepeline juhendas mitmeid eksperimentaalpsühholoogia dissertatsioone: nahapuudutuste ruumimälu (E.Loewenton, 1893); memory of active movements (F.Schneider, 1894); asukoha taju ja selle mälu (B.Barth, 1894); visuaalne mälu (K.Zaborovsky, 1894); erineva sotsiaalse päritoluga naiste taktiilne ja maitsetundlikkus (W.V.Dehm, 1894); pulsi ja hingamise muutus erinevates psüühilistes seisundites (G.Hirsch, 1899); naha tundlikkuse eksperimentaalne uurimine (G.Hildebrand, 1899). Tegi ka enda peal katseid, näiteks uurides seda kui täpselt suudab ta
annaabi.ee 
