võimule, saab lõpetada ainult mees vabale kokkuleppele, võidakse oma võimuga. lõpetada kummagi abikaasa vabal Confarreatio teel sõlmitud abielu tahtel. võidi lahutada diffarreatio teel , Lahutada abielupoolte vastastikusel coemptio teel sõlmitud abielu nõusolekul-divortium mutup remancipatio teel. dissensu. Kui abielu lahutati ühe Ema on lastele õiguslikuks õeks poole algatusel nim seda repudium. Augustuse aega iseloomustab karmide seaduste andmine mis terrvendaks abielu. 6. Kokubinaat- mehe ja naise vaheline kooselu, mis polnud abielu.Lapsi nim loomulikeks lasteks- liberi naturales. Lapsetus- kõik 25-60.a mehed ja 20-50.a naised pidid olema abielus ja omama lapsi. Mittetäitmisel olid tagajärjed: 7
võimule, saab lõpetada ainult mees vabale kokkuleppele, võidakse oma võimuga. lõpetada kummagi abikaasa vabal Confarreatio teel sõlmitud abielu tahtel. võidi lahutada diffarreatio teel , Lahutada abielupoolte vastastikusel coemptio teel sõlmitud abielu nõusolekul-divortium mutup remancipatio teel. dissensu. Kui abielu lahutati ühe Ema on lastele õiguslikuks õeks poole algatusel nim seda repudium. Augustuse aega iseloomustab karmide seaduste andmine mis terrvendaks abielu. 6. Kokubinaat- mehe ja naise vaheline kooselu, mis polnud abielu.Lapsi nim loomulikeks lasteks- liberi naturales. Lapsetus- kõik 25-60.a mehed ja 20-50.a naised pidid olema abielus ja omama lapsi. Mittetäitmisel olid tagajärjed: 7
teda ametist. Pufendorf suri 1694.a. Berliinis. Teaduslik pärand Pufendorfi kirjanduslik pärand hõlmab nii õigus-, ajaloo- kui ka usuteaduslikke töid. Arvukates ajaloolistes töödes on ta käsitlenud Rootsi ja Saksa erinevate riikide ajalugu, eriti oma õuehistoriograafi teenistusperioodil. Teoses "De Habitu Religiones Christinae ad Vitam Civilem" toonitab ta poliitika ja religiooni lahutatust teineteisest. Raamatus "Jus fecile divinum sive de consensus et dissensu protestantium" tegi ta katse ühendada erinevatesse vooludesse killunenud protestante. Tema esimene (õigus)teaduslik teos oli 1660.a. ilmunud "Elementorum iurisprudentia universalis libri duo." Lisaks loomuõigusele on ta käsitlenud ka Saksa riigiõigust. Näiteks 1663.a. ilmunud "De obligatione erga patriam" või 1667.a. avaldatud "De statu Imperii Germanici". Viimases näitas ta Saksa riigi
annaabi.ee 
