väga selgelt eristuvad • keskkonna poolt suhteliselt vähe mõjutatavad, seega vastavad nad suhteliselt hästi sellistele käitumismustritele, mida varases etoloogias nimetati fikseeritud tegevusmustriteks ehk FAP-ideks. Parsimoonia printsiibi kohaselt • kaks liiki, millel esineb mingi ühine keerukas käitumuslik displei, on suurema tõenäosusega sugulased omavahel kui kolmanda liigiga, kel see omadus puudub. See avab mõnikord võimaluse kasutada displeisid loomade põlvnemise ehk fülogeneesi rekonstrueerimisel, nii nagu on läbi aegade kasutatud ka morfoloogilisi tunnuseid. Esimesena rakendas seda printsiipi K. Lorenz. Võrreldes parte ja hanesid, leidis ta, et • osa tunnuseid (nt poegade ühesilbiline piiksumine) on ühised mõlemale liigirühmale • osa tunnuseid aga (nt prääksumine) esineb vaid partidel. Sellest järeldas ta, et piiksumine on evolutsiooniliselt vanem käitumine, ja et pardid on
(a) kõrge vanus viitab isendi võimele jääda ellu pika aja jooksul (b) isased, kes palju laulavad, peavad olema oskuslikud toitujad, et leida vajalik toidukogus laulmisest üle jääva lühikese aja jooksul (c) isased, kellel esinevad ekstravagantsed tunnused (suured peatutid, pikad lohisevad sabad jms.), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest 23. Reklaamdisplei kulukus kui usaldusväärsuse garantii. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Mida kvaliteetsemad nad on, seda kulukamaid (silmatorkavamaid, kestvamaid jne.) displeisid võivad nad endale lubada. 24. Händikäpi printsiip. Idee signaali kulukusest kui selle usaldusväärsuse garantiist pakkus esimesena välja Amotz Zahavi (1975) - seda tuntakse nn. händikäpi printsiibina. Händikäpi printsiip on aidanud tõlgendada mitmesuguseid loomade kummalisi tunnuseid, omadusi ja käitumist, mille puhul ei oldud seni
viitab isendi võimele jääda ellu pika aja jooksul (b) isased, kes palju laulavad, peavad olema oskuslikud toitujad, et leida vajalik toidukogus laulmisest üle jääva lühikese aja jooksul (c) isased, kellel esinevad ekstravagantsed tunnused (suured peatutid, pikad lohisevad sabad), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Idee signaali kulukusest kui selle usaldusväärsuse garantiist pakkus esimesena välja Amotz Zahavi (1975) - seda tuntakse nn. händikäpi printsiibina. Loomade suhtlus ja inimkeel. Loomad kasutavad enamasti üldiseid, ebatäpseid ja miimilisi signaale, kuid on ka rida erandeid. Inimkeele ja loomade signaalide vahe pole kvalitatiivne, vaid kvantitatiivne. Meemesilase tants kui keel, selle inimkeelega sarnased omadused. Kui nektarit otsiv