potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. 8. Selgitage pinna ümberlaadumise nähtust? 9. Mida kujutavad endast relaksatsiooniefekt ja elektroforeetiline pidurdus? 4. DISPERSSETE SÜSTEEMIDE OPTILISED OMADUSED 1. Millised optilised nähtused ilmnevad valguse langemisel disperssele süsteemile? Millised uurimismeetodid põhinevad nendel nähtustel? Dispersseks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vähemalt kahest komponendist, millest üks on väikeste osakestena jaotatud teises. Enamikul juhtudel nimetatakse ülekaalus olevat komponenti dispersioonikeskkonnaks ning hulgalt vähemat1 komponenti dispersseks faasiks. Jämedisperssed süsteemid Kolloiddisperssed süsteemid Molekulaardispers-sed süsteemid
Aerosoolid on olulised atmosfäärikeemia, nähtavuse, pilvede moodustumise, atmosfääri kiirguse ja elektri seisukohalt.[1] Aerosooliks nimetatakse ka koos gaasiga rõhu all olevat täiteainet, mis täidab aerosooliballoone. Sellised aerosooltooted on deodorandid, putukamürgid, juukselakid, värvid jms. Väljenditega "aerosool" ja "aerosooli osake" viidatakse enamasti vedela või tahke aine osakestele, mille väljastamisel gaasi tekib dispersne segu. Dispersseks süsteemiks nimetatakse vähemalt kahest komponendist koosnevat süsteemi. Üks komponentidest on väikeste osakestena jaotatud teises. Ülekaalus olevat komponenti nimetatakse dispersioonikeskkonnaks ning vähemuses olevat komponenti dispersseks faasiks.[2] Aerosoolide dispersioonikeskkonnaks on gaas ning dispersseks faasiks tahked osakesed või vedeliku piisad. Dispergeeritud faasi agregaatoleku järgi jagunevad aerosoolid uduks (vedel dispergeeritud faas) ja
pindalaühiku võrra. Pindpinevus on nähtus, kus pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 84. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Kapillaartõusu meetod Mullikeste suurima rõhu meetod Rõnga lahtirebimise meetod stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersseks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vähemalt kahest komponendist, millest üks on väikeste osakestena jaotatud teises. Dispeerseid süsteeme jagatakse – osakeste mõõtmete alusel – faaside agregaatolekute alusel – dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellide
dermokeemia tekkimisega aine ja vee vahel, seda nimetatakse kontrakstiooniks. H 1 + e = H 0 Cl° + e = Cl 1 põhiseaduseks (1840). Hessi seadus: Soojus efekt, olles võrdne Süsteemi, kus üks on pihustatud ja ühtlaselt jaotunud teises aines nim. KJ reageerimisel annab J ioon ära elektroni ja tema o. a. reaktsiooni saaduste ja lähteainete siseenergiate või entalpiate dispersseks süsteemiks. Kui disperseeritud aine osakeste mõõtmed on muutub I-st 0-ni. Cl aatom võtab vastu l elektroni ja tema erinevusega ei sõltu reaktsiooni toimumise tegelikust viisist ega 10° - l0 7 meetrit, on süsteem jämedisperssne. Siia kuuluvad o.a. muutub 0-st I-ni. vaheetappidest. suspersioonid, kus tahke aine on pihustunud vedelikus
Erinevus siseen muutuse ja entalpia muutuse See on seot solvatsiooniga, keem sideme tek-ga aine ja vee vahel, 7.1 Redoksreaktsioonid galvanielementideks. sõltub ruumala muutusest, väljen-des gaasi ruumala muutust oleku seda nim kontrakstiooniks. Süst-i, kus üks on pihust-d ja ühtl jaot-d Elektroodipotensiaalid. võrrandi kaudu V=nRT/P saame seose, et entalpia mutes on teises aines nim. dispersseks süsteemiks. Kui disperseeritud aine Met-i aset-l vette siirduvad met-i ioonid vee pol-te mok-de H=U+nRT. Et tahkete ja vedelate ainete molaar ruumalad on osakeste mõõtmed on 10° - l0 7 meetrit, on süst jämedisp. Siia kuul külgetõmbejõu tõttu lahusesse ja met oman-b sinna jäänud ekt-de gaasi omadega võrreldes väikesed, võetakse ruumala mutes ja suspersioonid, kus tahke aine on pihustunud vedelikus
annaabi.ee 
