värvunud ning teha sellest järelduse emulsiooni tüübi kohta. 3) Elektrijuhtivuse meetod: emulsiooni õ/v elektrijuhtivus on määratud vesilahuse juhtivusega ning on seetõttu küllaltki kõrge ja mõõdetav. v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10 m). -7 Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. C 0,1...74% (mahu%). 2) kontsentreeritud emulsioonides d Nende
värvunud ning teha sellest järelduse emulsiooni tüübi kohta. 3) Elektrijuhtivuse meetod: emulsiooni õ/v elektrijuhtivus on määratud vesilahuse juhtivusega ning on seetõttu küllaltki kõrge ja mõõdetav. v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%), Nende saamiseks kasutatakse
Heterogeenne Ei läbi pärgamenti Hajutab Läbib pärgamenti Optiliselt Ei läbi pärgamenti Hajutab valgust (difraktsioon) tühi Püsiv valgust (peegeldumine., Suhteliselt püsiv murdumine) Ebapüsiv 2. Milliseid optilisi meetodeid kasutatakse disperssete süsteemide mõõtmete määramisel? A. Disperssete süsteemide klassifikatsioon osakeste mõõtmete alusel Dispersse süsteemi iseloomustab dispersiooniaste D, s.o. osakeste mõõtmete (diameetri) d pöördväärtus. D=1/d[m-1]. Teiste sõnadega, dispersiooniaste on 1 m pikkust lõiku moodustavate osakeste arv. 12 Dispersseid süsteeme iseloomustatakse ka eripinnaga, s.o. osakeste kogupinna suhtega aine ruumalasse: s0=s/V kus s0 - eripind, S - osakeste kogupind, s.o. faaside eralduspind, V - dispersse faasi ruumala.
värvunud ning teha sellest järelduse emulsiooni tüübi kohta. 3) Elektrijuhtivuse meetod: emulsiooni õ/v elektrijuhtivus on määratud vesilahuse juhtivusega ning on seetõttu küllaltki kõrge ja mõõdetav. v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%). Nende saamiseks
visuaalne helendus ehk opalents. Hajunud valgus on seda entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö.Elektriline kaksikkiht: torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad intensiivsem, mida suurem on dispergeeritud faasi osakeste selle tugevus kolloidosakeste pinnal tagab kolloidosakesele tema homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus kontsentratsioon. Valguse neeldumine: Lambert-Beeri seadus In=I0e- püsivuse. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. - dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt väheneb tuhandeid kordi. kcl
Emulsioonide valmistamine:1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades.2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon.3)Homogeniseerimine peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: - dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt lisada, seda väiksemad tilgad). - segamise intensiivsusest: mida kiiremini segada, seda väiksemad tilgad. - emulgaatori tüübist ja kontsentratsioonist.- temperatuurist Emulsiooni lõhkumine (deemulgeerimine):1) kaitsekile keemiline lõhkumine, lisatakse aineid, millised lõhuvad kaitsvad adsorptsioonikihid. Näiteks hapete lisamine.2) vastupidise toimega emulgaatori lisamine, selle tulemusena toimub emulsiooni
annaabi.ee 
