Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel. Monokromaator on spektraalriist, mis võimaldab kiirgusallika spektrist eraldada kitsaid piirkondi. Koosneb sisendpilust, kollimaatorist, mis teeb kiirguse paralleelseks, dispergeerivast elemendist (võre või prisma), mis jaotab kiirguse lainepikkiste järgi, kollimaatorist, mis koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena ja väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse.
Pidev spektriga allikad kiirgavad laias lainepikkuste vahemikus ning nende intensiivsus on enam vähem sama. Joonspektriga allikad produtseerivad teatud lainepikkustega kiirgust. 7. Monokromaatori tööpõhimõte Monokromaatori eesmärk on kiirguse monokromatiseerimine ehk intensiivse valge valgusallika kiirgusest piisavalt konkreetse lainepikkusega komponendi eraldamine. Koosneb: sisendpilust; kollimaatorläätsest (teeb kiirguse paralleelseks); dispergeerivast elemendist (jaotab kiirguse lainepikkuste järgi); fokuseerimisläätsest (koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutisena); väljundpilust (selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse) 8. Proovi küvetid Küvetid on proovi lahuste anumad. Küvetid peavad olema võrreldavad, ühesuguse pikkusega. Nad ei tohi neelata kiirgust, neile ei tohi jätta peale sõrmejälgi või muud mustus. 9. Detektorite eesmärk spektroskoopias. Fotoelektronkordisti tööprintsiip.
alates mingist kindlast lainepikkusest. Filtri materjal varieerub. Interferentsfilter on dielektriku (CaF2) sobiva laiusega plaat, mille pinnad on kaetud hôbedakihiga. Laseb läbi kiirgust üheainsa lainepikkuse ümber, kitsas ribas ( 2 b / m ). Ülejäänud läbilaskeriba osad blokeeritakse absorbtsioonfiltritega. Monokromaator koosneb sisendpilust, kollimaatorist, mis teeb kiirguse paralleelseks, dispergeerivast elemendist (vôre vôi prisma), mis jaotab kiirguse lainepikkiste järgi, kollimaatorist, mis koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena ja väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse. dx d dispersioon: D f d d lahutusvôime: R d 2w spektrijoone laius: ;
oluliselt faasidevahelise piirpinna olemasolu ja viimane on seda suurem, mida peenem on dispergeeritud faas. 13 Hästidispergeeritud süsteeme nimetatakse kolloidideks (osakesed alla 100 nm). Kolloidid peegeldavad ja hajutavad valgust (Tyndalli efekt). Kolloidosakesed on elektriliselt laetud. See laeng tuleneb laetud gruppidest osakese pinnal ja vastupidise laenguga ioonide adsorptsioonist ümbritsevast dispergeerivast keskkonnast. Nii moodustub elektriline kaksikkiht tagamaks summaarset neutraalsust. Kui dispergeeritud aine osakesed on piisavalt suured eraldamaks neid filtrimisega, siis on tegu suspensioonidega. Mida ma pean oskama: 1) tõlgendada ja ennustada lähtuvalt aine valemist tema füüsikalisi omadusi, 2) teha arvutusi ideaalgaasi võrrandi abil, 3) teha arvutusi lahuse kontsentratsioonidega, 4) eristada kolloide ja tõelisi lahuseid.
tunduvalt enam. Joonis 2.6 Savi "kaardimajakese" struktuur Joonis 2.7 Savipinnase dispersne struktuur Saueosakeste settimisel kontaktpunktis tekkiv põhiliselt elektrimolekulaarne jõud on suuteline tasakaalustama osakesele mõjuva gravitatsioonijõu. Osakesed jäävad samasse asendisse, kui nad olid veekogu põhja langedes (joon 2.6). Olenevalt vees lahustunud ainete koaguleerivast (osakeste liibumist soodustavast) või dispergeerivast (osakeste eraldumist soodustavast) toimest võivad saueosakesed moodustada väga mitmekesiseid struktuure. Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed laengud, siis liituvad nad külg servaga, moodustades "kaardimajakese" struktuuri (joonis 12 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud,
vibratsiooni mõjul tunduvalt enam. Saueosakeste settimisel kontaktpunktis tekkiv põhiliselt elektrimolekulaarne jõud on suuteline tasakaalustama osakesele mõjuva gravitatsioonijõu. Osakesed jäävad samasse asendisse, kui nad olid veekogu põhja langedes (joon 2.6). J o o n is 2 .6 S a v i " k a ard im aj ak e se " s tru k tu u r Olenevalt vees lahustunud ainete koaguleerivast (osakeste liibumist soodustavast) või dispergeerivast (osakeste eraldumist soodustavast) toimest võivad saueosakesed moodustada väga mitmekesiseid struktuure. Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed laengud, siis liituvad nad külg servaga, moodustades "kaardimajakese" struktuuri (joonis 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv
annaabi.ee 
