Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid
Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid
neid saadakse vesiniku reageerimisel vastava lihtainega, nt H 2 + Cl2 = 2HCl või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega, nt FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahusest veega, nt Na 2O + H2O = 2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega, nt CuSO 4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 . Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni %. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape; nõrgad happed: boorhape, äädikhape. Tugevad alused: naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid; nõrgad alused: ammoniaagi vesilahus. Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimsest ehk aktiivsusest pingerida.
Nt:H2O+SO3=H2SO4, vesiniksulfiidhape ja vesinik-halogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused ja neid saadakse vesiniku reageerimisel veega H2 + Cl2 = 2HCl või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS+H2SO4=FeSO4+H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahustamisel veega Na2O+H2O=2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. *Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad: boorhape, äädikhape. *Tugevad alused: naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk: ammoniaagi vesilahus. Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimest ehk aktiivsusest pingerida. Kui a)pH=2,7, siis [H+]=102,7=501mol/l b)kui pH=8,8, siis [H+]=6,3*108,8mol/l c)kui
annaabi.ee 
