Sisuliselt ollakse siiski kinni aastakümneid toiminud kavas. On detailid, mida poliitikud aeg-ajalt muudavad- millises keeles haridust antakse, tehnoloogia, kord on vaja karjääriõpet rohkem, siis on vaja kooli tugispetsialiste, siis leitakse, et neid ei ole vaja, sest õpetajad saavad ise hakkama, sest meil on kaasav haridus koguaeg. Me ei saa muutusi sisse viia, me ei saa süsteemseks minna, sest me peame alati hakkama uuesti mõtlema, kuidas nüüd teha, mis jõuab omakorda alati diskussioonini, mis on hariduse mõte. Siis me diskulteerime, mis on hariduse mõte, kuni hakkame selle enam-vähem selgeks saama, kuni tuleb uus muudatus, mis viib meid tagasi hariduse mõtte diskussiooni juurde ja me jääme diskussiooni pidama. See on intellektuaalselt kindlasti väga hariv, kuid haridustöötajaid kurnav. Muutuste praktikasse rakendamise teeb keeruliseks, et isegi kui inimesed nende eesmärke ja vajadusi teadvustavad ja nendega nõustuvad, on nende rakendamine siiski
arendustegevusele. Ja seejärel tutvustada oma seisukohti ka teistele ELi riikidele. 29. V 2005 hääletasid prantslased Euroopa põhiseadusleppe vastu. Sellele eelnes laiaulatuslik debatt, kuhu kaasati lisaks kirjanikele ja filosoofidele kogu rahvas. Prantsuse ajalehed ja televisioon tegelesid põhiseaduslepingu süvaanalüüsiga ning arutasid, kuidas see mõjutab nende rahva saatust. Need laiaulatuslikud vastukajad viisid aga palju tõsisema diskussioonini: milline on Prantsusmaa tulevikuroll nii Euroopa Liidus kui maailmas? Probleem on üles kerkinud sellest, et 1958. aastast alates, kui presidendiks sai Charles de Gaulle, on Prantsusmaa kultiveerinud endast pilti kui superriigist, mis kahjuks pole aga enam kooskõlas Euroopa tegeliku olukorraga. De Gaulle missioon oli Prantsusmaa eneseusu taastamine, mis sai kannatada neljanda vabariigi (1945-
Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja erinevad rühmatöömeetodid. Küsitlus. Küsitlus on valdavalt õpetajakeskne ja range suunitlusega. Kasut. Enamasti kas õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Õpilaste küsitlemine on kooli õppeprotsessi lahutamatu osa. Küsitlusel võib olla mitmesuguseid eesmärke- kordamiseks ja kontrollimiseks ulatuvatest küsimustest kuni diskussioonini. Sageli parandab ka mehhaaniline kordamine õpitulemusi. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Madala õpimotivatsiooniga õpilastele tuleb esitada kergemaid küsimusi kui kõrgelt motiveeritud kaaslastele. Parimaid õpitulemusi annab selliste küsimuste esitamine, millele enamik õpilastest suudab õigesti või osaliselt õigesti vastata Kõige tugevam õpimotivatsioon kujuneb olukorras, kus õpilased suudavad vastata ligi kolmele neljandikule esitatud küsimustest
annaabi.ee 
