keeldudes Leena nõusolekust kaasa tulla. Nüüd on kord Leena käes kedagi kohata, ja selleks kellegiks on Pärn kes on tullnud suurest linnast, et oma naise haual palvetada ja oma kadunud last otsida. Juttu väitel selgub kahe tegelase suhtelisus ja see, et laps kes Leenal on kuulub talle. Kuid kumbki ei taha Last teisele anda olles ju tema mõlemale tegelasele viimase viie aasta motivatsioon elus püsimiseks ja töötamiseks. Laps pelgab võõrast ja hoiab Leena ligi. Siis liitub diskusiooniga Märt kes väidab Leenale, et Märt ei ole seal, seal olevat vaid künkad ja ristid. Leena tutvustab Pärni Märdile ja selgitab miks too siin on. Märt ärritub mäletades mis juhtus tema tütrega, kuidas Pärn ei suutnud teda isegi toita ja arvates, et too nüüd ka tema poega tahab. Ta väidab, et selle mehe eesmärk on ta sugu hävitada. Pärn saab aru, et tema süü ta hinge peal on ta enda peale koormanud ja lapsele on tal õigus vaid tänu kahele tühjale sõnale kirikuraamatus
see ei saanud vist nii popiks kui Arbusowi oma. Uuris ka kloostriajalugu. August Seraphim- ilmselt eelmise vend, mitte nii kuulus. 1870. aastate lõpu "brošüürisõda" . Bruinigk ja Samson-Himmelstierna võistlesid omavahel semstvoküsimuse üle (maapiirkondade kohalikud omavalitsused), Bruinigk oli nende vastu ja Himmelstierna poolt, sest see oleks progress! Viimane oli ka Urvaste mõisnik ning sealjuures Hurda kirjasõber! Lahvatas baltisakslaste endi diskusiooniga. Päästis valla tartlane Hermann Samson-Himmelstierna. Samson oli hariduselt insener – Tartu-Valga raudteeliini projekteerija, Tartu-Tapa liini insener. Oli liberaal, kes leidis, et balti eriõiguset kinnihoidmine ei ole enam õigustatud. Taotles omavalitsuse reformimist. Tuleks semstvo põhimõttel ümber korraldada. Venelastelt olevat ka midagi juba õppida –ei maksa vastu seista uuenduspüüetele. Sakslastel tuleb loobuda mõttest, et eestlased-lätlased peaksid kuni surmani
veerandi või semestri jooksul saadud hinne. Tegelikult omistavad õpetajad nagunii hinnetele erinevaid väärtusi, kuid teevad seda mitteformaalselt ehk nn tunde järgi. Siis ju võiks kohe endale ja õpilastele selgeks teha, millist osakaalu mingi hinne omab koondhinde kujunemisel. See aitab õpilaste ja õpetajate suhtes ära hoida nii mõnegi arusaamatuse. Eksamil 17 1. klassidiskusioon, võtted. Diskusiooniga on tegemist siis kui toimub arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni käivitamiseks formulerib õpetaja teema, paneb paika arutluse piirid ja loob tingimused vaidluse arenguks. Diskussiooni võib alustada küsimuste esitamisest ja vastamisest, laiendades seda järkjärgult kogu klassile. Alguses esitab õpetaja küsimusi ja õpilased vastavad. Järgmise sammuna on tarvis savutada olukord, kus
annaabi.ee 
