Mina isiklikult nõustun nende väidetega, põhinedes oma kogemustele. Nimelt eestlaste jaoks tõesti ei ole probleemiks uue seltskonnaga suhtlemisel vaikimine, kuid samas Ameeriklased proovivad seda igal juhul vältida. 2. Sotsiaalne vaikimine: soovimatus avalikkuses esineda. Eestlaste jaoks selles punktis vastustena toodi välja, et ei soovita grupiga koos olles teha avalike jutuajamisi (ettekanded, diskusioonid jne.), seda üritatakse peamiselt nii nimetatud teiste õlgadele veeretada. Selliseid situatsioone üritavad Eestlased vältida, kuna need on ebamugavad. Kanadalased aga vastupidise suhtumisega, vaikimine on ebamugavam. Ka selles osas nõustun, kuna olen ka endal seda märganud, et pigem üritan vältida avalikke esinemisi kui selliseid. Minu puhul aga on erinev see, et kui see on kohustuslik siis teen selle ära kõhklemata, et selle võiks keegi teine ära teha.
Ratsionalism, empiritsism, positivism, progressiusk, - Õiglus – võimaluste võrdsus, meritokraatia (võimekate võim) käsitlus; kas kõik on võrdsed? <-- piirang liberalismile; majanduslikult võimekate inimeste kätte võib usaldada võimu - Tolerantsus – mh. sõnavabadus, pluralism, läbipaistvus jne. 19. sajandi avalikkus -- piiratud osa rahvastikust (ühiskonnast) Saksamaal klubilised koosviibimised ja lugemisringid --> diskusioonid --> arutelu jõuab poliitikasse Jürgen Habermas -- uut liiki avalikkus nö "massiühiskond"; klassikalise liberaalsuse vabadus ei kehti; ühiskond kui "vabaduste tarbija" kui valmistaja; kes pole tugev, tarbib teiste poolt valmistatud vabadust o Liberalism ja demokraatia: - demokraatia loomult elitaarne (antiikkultuurist), demokraatia piirab vabadusi juba seadusandluse alusel; liberaalse demokraatia ja autoritaarsuse vahe -- eliidi osa
Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel: - Konstruktivism o Teadusliku teadmise subjektiivsus o Pärimuse protsessiline iseloom o Pärimusrühma, lauliku-jutustaja esiletõus kollektiivsuse rõhutamise asemel - Eemaldumine loodusteaduste mõjuväljast kultuuriprotsesside kirjeldamisel ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste lähenemine o Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele - Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel: - suundumine rahvaluule liigikeskselt käsitlemiselt alternatiivsele käsitlusele - ,,Tänapäeva rahvaluule" kui kontseptsiooni lülitumine rahvaluuleteooriasse - Interdistsiplinaarsus o Allikate ,,jagamine" erinevate teadusharuse vahel; koostöö jms - Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis - Refleksiivusus 20. september
annaabi.ee 
