tunduma, et tema täiesti tavapärased ideed on midagi enneolematut ja neid tuleb kindlasti kõigile teadvustada. Sellised ilutsevad lobamokad oleme muidugi kõik - "igaühes suigub prohvet, igaüks ootab hetke, et omalt poolt midagi välja pakkuda" - ainult et oidu omav lobamokk kuulab ka teiste hääli enda kõnelemiste vahel. On mõneti kahestsusväärne, et sellised suured narratiivid nagu religioon, mütoloogia ja rahvatraditsioonid kipuvad sünteesis üksteise ja teistlaadsete diskursustega lahustuma, saades fragmentaarseks ja närveldavaks maailmapildiks, mille iga järgnev mõttevoolu trend võib minema pühkida. "Ma vaatlen ideede spasme, samal ajal kui Tühjus ümberringi muheleb" kirjutas E.M. Cioran oma "Lagunemise lühikursuses". Kuidas toime tulla olukorras, kus juured on läbi lõigatud ja uute kasvatamiseks ei jätku mahti? Kas tõdeda igasuguste inimpüüdluste käesirutust Tõe suunas asjatuks vaevaks ja keskenduda lohutule eneseteostusele asises maailmas?
esimene luulekogu - "Amores". 1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918. aastal kohtus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus. Abielu kestis kuni Ingi surmani 1942.aastal ja oli väga õnnelik. 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920ndail Visnapuu ka reisis palju - käis Venemaal, Saksamaal, tutvus Lääne-Euroopa kirjanduslike diskursustega. Muuhulgas pani ta end kirja Berliini Ülikooli, mis tal küll paraku lõpetamata jäi. Ida ja lääne pagasiga Visnapuu avaldas ohtralt artikleid eesti folkloorist, kultuurist, "Kalevipojast". 1921. aastal avaldas Visnapuu esseedekogumiku "Vanad ja vastsed poeedid". 1920ndate lõpust 1930ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu. 1930-ndate keskpaigas kolis koos naisega taas Tallinna ja alustas tööd valitsusametnikuna informatsiooni ja propaganda talituses. 1940
o diskursuse elementide, pahatihti üldtuntud detailide märkamise ja määratlemisega. Tehakse õigustamatuid üldistusi kõigile uuritavatega ühte kategooriasse kuuluvatele inimestele ehk ,,libaküsitlust". Toimub diskursuste või muude konstruktide tsirkulaarne ,,avastamine" nt diskursuste määratlemine nende endi kaudu, väiteid ja nimetusi põhjendamata. Vaja oleks näidata kirjeldatava diskursuse ühisosa varasemate analoogsete diskursustega ja/või diskursuse detailidest johtuvat sisemist koherentsust. Erica Burman (2004) lisab veel kolm algajate diskursuseuurijate töödes esinevat tüüpilist probleemi, milleks on lühidalt kokkuvõetuna vasturääkimatu, monovokaalne tõlgendus tuleks välja tuua erinevad diskursiivsed representatsioonid, nende interaktsioon ja võitlus; dekontekstualiseeritus tekst ja analüüs olgu asetatud sotsiaalselt, ajalooliselt,
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne