b) toetuse maksmine isikutele, kes elavad liikmesriigi territooriumil. Töötajate vaba liikumise takistused • Töökohale pääsemise takistused – piirangud näiteks teises liikmesriigis registreeritud ametiauto kasutamisele. • Professionaalsete sportlaste erand – sportlase liikumisel klubist klubisse on võimalik nõuda kompensatsiooni. • Siseriiklikel juhtudel võib oma riigi kodanike suhtes artiklist 45 tulenevalt käituda diskrimineerivalt ehkki teiste liikmesriikide kodanike suhtes see ei ole lubatud. Erandid töötajate vabale liikumisele • avaliku teenistuse erand – määratletud Euroopa Liidu Kohtu, mitte liikmesriikide poolt. Kohus otsustas, et avaliku teenistuse erandit saab kasutada spetsiaalset lojaalsussuhet riigiga. Riigi üldiste huvide kaitse. • Avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis • Objektiivne õigustus nt keelepoliitika, maksusüsteemi terviklikkus, jne.
Reguleeritud avalikud üldkasutatavad teenused ei ole tavaliselt konkureerivad. Valitsusasutused ei konkureeri omavahel; valitsusasutustes on diskrimineerimine võimalik. Sowell arvab, et minimaalpalga poliitika põhjustab diskrimineerimist ja tööpuudust: miinimumpalgad tõstavad üldist palgataset; tööd soovib saada rohkem inimesi kui on töökohti, tekib ülepakkumine; ülepakkumise tingimustes on tööandjal lihtne käituda diskrimineerivalt 3. Lester Thurow diskrimineerimisteooria Thurow väidab, et diskrimineerimine peegeldab kartelli, monopolistliku koondise vms salasepitsust ühe grupi poolt teha vahet mingi teise grupi esindaja(te) suhtes. et Thurow' teooria on selges vastuolus Beckeri teooriaga (tabel 9). Diskrimineerimine leiab aset siis, kui see on mingile huvigrupile majanduslikult kasulik, kuid samas on võimalik, et keegi diskrimineerivast grupist saab tegelikult
puhul keerulisem kui teiste. Diskrimineerivaks ei loeta ühest soost isiku tööle võtmist kui see tuleneb tegevuse laadist. Jällegi hinnanguline moment millised on need tegevused, mis nõuavad teatud soost inimesi ja millised ei ole need tegevused? Seaduseelnõu paneb selliste asjade üle otsustamise kohtu või loodava soolise võrdõiguslikkuse komisjoni pädevusse. Tööandjal on tõendamiskohustus s.t. kaebuse korral peab ta tõestama, et ei ole diskrimineerivalt käitunud. Tõendamine käib läbi seletuskirjade ja info avalikustamise järelvalvekomisjonile. Arvata võib, et need sätted ei ole tööandjate erilised lemmikud. Ilmselt on mõnevõrra põhjendatud tööandjate hirm, et neid punkte võidakse hakata kasutama ka lihtviisiliseks "käru keeramiseks" isiklikud konfliktid võivad siin leida veel ühe väljundi ilma erilise seoseta võrdõiguslikkuse edendamisse . Tõestamine, et sa ei ole kaamel võib vahel päris raske olla!
annaabi.ee 
