ette õiguskaitsevahendid, et tagada võrdsed õigused kõigile õiguse subjektidele. Käesoleva töö autor leiab, et õigustloova akti eesmärk väljendub ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi suhete stabiliseerimises. Kõikidel inimestel on õigus oma isiklikke võimeid ja teadmisi arendada, olenemata isiku soost. Kui varasemalt peeti naiste madalamat rolli ühiskonnas väljakujunenuks ja täiesti tavaliseks nähtuseks ning seda ei käsitletud diskrimineerimisena, siis tänapäeval on igal naissoost isikul võimalik töötada vabalt valitud alal, teostada oma ideid ja teha valikud iseseisvalt. Seega on soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärgiks vähendada ebavõrdsust meeste ja naiste vahel ning luua kõikidele võrdsed võimalused kõikvõimalikes valdkondades. 11 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 7. aprill 2004. RT I 2004, 27, 181. 12 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Arutivõrgus. Kättesaadav: http://www.sm
Tuleks selgelt ära määratleda, missugune organ teostab järelevalvet seaduste, määruste jm. vastavuse üle SVS-le. SVS eelnõu 1. lugemise stenogrammi lugedes torkab kõigepealt silma, et toimub teatav polariseerumine. Naised küll eriti sõna ei võtnud ja seda arvestada ei saa, kuid mehed võtavad küll teatava ringkaitse ja tajutav on oma soo kaitsmise vajadus. Näiteid: A. Sirendi: /---/ Teatavasti lähevad naised pensionile viis aastat varem. Kas seda tuleb käsitleda diskrimineerimisena, õigushüvena, ja kui see on õigushüve, siis kas see on meeste diskrimineerimine või ei ole /---/ A. Liiv: /---/ Ma küsin, kas see seadus aitab ka meeste tagakiusamist vähendada riiklikul tasandil./---/ Kas see seadus lõpetab süsteemse meeste tagakiusamise? /---/ Iisraeli naised käivad ringi, automaadid käes, ma olen ise näinud, nad kaitsevad julgelt kodumaad, aga meil öeldakse, et ainult mehed peavad seda tegema. T
on oma pikemaajalise või varjatud mõju tõttu diskrimineeriv. Näide kaudsest diskrimineerimisest: on ettevõte, kus on kehtestatud kord, et reedeti saavad kõik töötajad konverentsi toas kokku ja arutavad, kuidas on läinud see nädal. Juudid ei tööta pärast lõunat reedeti ning see, et nad peavad pärast lõunat kokku saama ja nii öelda töötama võib olla vaadeldav kaudse diskrimineerimisena. Diskrimineerimise keelu hindamine: · keelu alused alused on kehtestatud teatud dokumentides · keelu mõju erasfääris tuleb arvestada, et inimõigused on klassikaliselt ülesehitatud selliselt, et kohustatud on riik, õigustatud aga inimene. Riik ei tohi sekkuda erasfääri, sest võib riivata inimeste põhiõigusi, nt kohvikus silt ,,neegreid siin kohvikus ei teenindata". Eraettevõte otsustab ise, keda ta teenindab, aga kindlasti pole see sobiv käitumine
annaabi.ee 
