ühe ning sama spetsiifilise aminohappega aminoatsüleerima mitut erineva antikoodoniga tRNA molekuli. 21 Kõik süntetaasid tunnevad ära 4. nukleotiidi 3' otsast- isoaktseptooretel tRNA'del identsed nn. diskriminaator-aluseks. Samuti on identsuse elemente ka antikoodon lingus, nende nukleotiidide osas, mis on identsed. 6. Aminoatsüül-tRNA süntees, kirjelda protsessi ja ensüüme Aminoatsüül-tRNA süntetaas aktiveerib aminohapped ja liidab need tRNAle
Sama aminohappe spetsiifilistel tRNA liikidel (isoaktseptoorsetel tRNA'del) on samased identsuse elemendid. Identsuse elemendid on antikoodonis ainult osaliselt ja sedagi vaid nende nukleotiidide osas, mis on kõigil isoaktseptoorsetel tRNA'del samad. Siiski on antikoodoni nukleotiididel tRNA aminohappelise identsuse määramisel suur tähtsus. Kõik süntetaasid tunnevad ära 4. nukleotiidi 3' otsast st. nukleotiidi 73, mis on isoaktseptooretel tRNA'del identsed ja mida seetõttu nimetatakse diskriminaator-aluseks. Suurem osa tRNA identsuse elemente paiknevad kas aktseptoorses õlas või antikoodon lingus. Need kaks piirkonda on süntetaasidega tihedas kompleksis, kusjuures ülejäänud tRNA molekul moodustab süntetaasiga vaid üksikuid kontakte (vt. joonised 9.9-9.11). Süntetaasid jaotuvad järjestuse homoloogia alusel kahte klassi. Klass 1 süntetaasidel on N-terminaalne katalüütiline domään aminohappe ja nukleotiidi sidumiseks. Sama
Need tRNA molekulid erinevad üksteisest antikoodoni järjestuse poolest. Iga AH jaoks on ainult üks süntetaas – st 20 AH 20 süntetaasi. Sama AH spetsiifilistel tRNA liikidel on samad identsuse elemendid. Identsuse elemendid on antikoodonis osaliselt ja vaid nukleotiidide osas. Kõik süntetaasid tunnevad ära 4. nukleotiidi 3’ otsas st nukleotiidi 73, mis on isoakseptoorsetel tRNAdel identsed. 4. nukleotiid 3’ otsas nimetatakse diskriminaator-aluseks. Suurem osa tRNA identsuse elemente paiknevad kas akseptoorses õlas või antikoodon lingus. 18 Akseptoorne õlg ja antikoodon ling on süntetaasiga tihedas kompleksis. Ülejäänud tRNA molekul moodustab süntetaasiga vaid üksikuid kontakte. Süntetaasid jaotuvad (järjestuse homoloogia alusel): - Klass 1 – ühepolüpeptiidilised, aga võivad moodustada dimeere. N- terminaalne katalüütiline domään – seob aminohapet ja nukleotiidi