Seega võib statsionaarse süsteemi analüüsi alati alustada meelevaldsest ajahetkest t0 ning lugeda seda nullajahetkeks. Diskreetajasüsteemi käitumine on aga määratud diskreetsetel, isoleeritud ajahetkedel, milliseid võib olla lõpmatu, kuid loenduv hulk. Diskreetaja süsteemi olekumudeli erinevus pidevajast avaldub eelkõige tuletise mõiste puudumises. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil: ∆x(k) = x(k+1). Algolek: Algtingimused on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused analüüsi alghetkel. Nullised algolekud, teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0, pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toime, mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib, siis
kolme liiki muutujad: · Sisendmuutujad u(k), mis kajastavad välist toimet süsteemile ja mis orienteeritud süsteemis on sõltumatud süsteemist; · Olekumuutujad x(k), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks; · Väljundmuutujad y(k), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil x[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: 2x[k] = 2x[k +1]- x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; 3x[k]= 2x[k+1]- 2x[k]=x[k+3]-3x[k+2]+3x[k+1]-x[k] Avaldisest nahtub, et korget jarku diferentse saab avaldada naaberdiskreetide kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise
u(k), mis kajastavad välist toimet süsteemile ja mis orienteeritud süsteemis on sõltumatud süsteemist; Olekumuutujad x(k), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks; Väljundmuutujad y(k), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil Δx[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: Δ2x[k] = Δ 2x[k +1]- Δ x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; Δ3x[k]= Δ2x[k+1]- kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega. Tingituna
annaabi.ee 
