õigus kaitsta lõputöö lõpueksam komisjoni esimehe poolt määratud päeval eksamisessiooni jooksul. Negatiivse tulemuse korral on lõputöö korduskaitsmine või lõpueksami kordussooritamine võimalik järgmisel semestril akadeemilises kalendris määratud ajal. Lõputööd on võimalik uuesti kaitsta üks kord. Lõputöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist. Kaitsmiskomisjon võib tõestatud diskrediteeriva teabe ilmnemisel (plagiaat, võltsitud andmete esitamine jne) muuta oma otsust kolme tööpäeva jooksul alates lõputöö kaitsmise päevast. Muudetud otsusele lisatakse tõendavad materjalid, mis olid otsuse muutmise aluseks. Tõendatud plagiaadi korral kaotab üliõpilane õiguse olemasoleva lõputöö korduskaitsmiseks. Ülikooli lõpetamiseks peab ta koostama lõputöö uuel teemal. Kui üliõpilane ei nõustu kaitsmisel saadud hindega või kaitsmisprotseduuriga, on tal
inimese enese teadvustatud reguleerimisele ja tahtevälist. Sotsiaalselt oluline, kuid tahtele mittealluv on bioloogiliselt (rassitunnused), füüsiliselt etteantu. Keerukas on inimese füüsilise seisundiga määratu mõistmine ja tõlgendamine. Olukorda, kus kehalise või vaimse seisundi, puude või haiguse tõttu teisti väljanägemist, käitumist, maailma tajumist- lõppastmes igatahes teadvusele mittealluvat- võetakse millegi erakorralise, seejuures enamasti sügavalt diskrediteeriva, halvustava, puudega või haiget inimest alavääristada ning mõnedes olukordades koguni karistada lubavana, seega olulise hälbena, kirjeldatakse mõistega stigma. Kellelegi sellise tunnusmärgi omistamine on stigmatiseerimine. Stigmatiseerimine hõlmab peale füüsilisest ja vaimuseisundist tuleneva ka teatud elufaktidel põhinevat. Stigmatiseerimise sotsiaalne mehhanism seisneb selles, et vastava
Keerukas on inimese füüsilise seisundiga määratu mõistmine ja tõlgendamine. Olukorda, kus kehalise või vaimse seisundi, puude või haiguse tõttu teisti väljanägemist, 44 käitumist, maailma tajumist- lõppastmes igatahes teadvusele mittealluvat- võetakse millegi erakorralise, seejuures enamasti sügavalt diskrediteeriva, halvustava, puudega või haiget inimest alavääristada ning mõnedes olukordades koguni karistada lubavana, seega olulise hälbena, kirjeldatakse mõistega stigma. Kellelegi sellise tunnusmärgi omistamine on stigmatiseerimine. Stigmatiseerimine hõlmab peale füüsilisest ja vaimuseisundist tuleneva ka teatud elufaktidel põhinevat. Stigmatiseerimise sotsiaalne mehhanism seisneb selles, et vastava inimese või ka inimeste grupi paljudest staatustest ehk ühiskonnasuhetes
annaabi.ee 
