Grunge (ingl k grungy - must räpane) kujunes välja 1980. aastate lõpus. Tegemist oli 1960. aastate hipiliikumise, 1970. aastate punk rock'i ning heavy metal'i muusikalise sulamiga. Nimeta grunge kultusbänd ja muusik. Kuulsaim bänd oli Nirvana solisti Kurt Cobaini eestvedamisel Disko Disko sündis... sündis USA-s 1950. aastate algul Mida uut tõi disko muusika esitusse? Iseloomusta muusika rütmi, milliseid pille kasutatakse, tekstide sõnum. Diskomuusikat hakati esitama tantsu- ehk diskoklubides mitte elavates esitustes (ansambel ei olnud tingimata vajalik). Samuti hakati diskomuusikat esitama helikandjatelt, mis tagas 1970. aastatel kvaliteetsema kõlapildi. Muusikas on esikohal rütm (oluline tantsitavus), lood on tempokad ja energilised ning 4/4 taktimõõdus. Helipildis on tuntavalt kuulda pillidest basstrummi ja basskitarri sünkroonsus ning mängustiil on funk'ilik. Pillidest kasutatakse lisaks tavapärasele rock-
· Rege eelkäijaks oli Jamaikal levinud popmuusika vorm ska. · Trummikomplektis kasutatakse spetsiaalseid kõrgema kõlaga trumme, vaheldusrikas basskitarri partii, klaveri asemel kasutatakse tavaliselt elektriorelit. · Tuntuim rege-muusik oli Bob Marley ansambliga The Wailers. Oli peamine rahvusvaheline levitaja. DISKO · Hakkas levima seitsmekümnendatel aastatel Ameerikas. · Diskomuusikat on helikandjatelt ettemängitav muusika. · Pärineb afro-ameerika muusikast. · Diskoga alustasid mustanahalised, aga peatselt hakkas see ka valgeid huvitama. · Levis Euroopasse, kus keskseks maaks kujunes Saksamaa. · Kujunesid omad stiilistandardid: metronoomiline pulss; 4/4 taktimõõt; rõhutatakse 2. ja 4. taktiosa, tempo on kiire (120 138 lööki minutis) · Pillidest domineerivad basskitarr ja basstrumm nende raudne mütsumine on andnud alust
mitmed erinevaid Jamaica päritolu pille. Igal üksikul pillil on muusikalise terviku kujunemisel kindel koht ja seega on kokkumäng väga oluline. Reggae-ga on seotud mitmed popmuusika suunad nagu ska, rocksteady, roots reggae, dancehall jt. (Skuin jt. 2007 lk 70) 13 2.10 Disko Disko sündis USA-s 1970. aastate alguses, kasvades välja Tamala Mowtowni soulist ja funkist. Diskomuusikat hakati esitama helikandjatelt. Diskomuusikas on esikohal rütm, lood on energilised, temopkad ja 4/4 taktimõõdus. Helipildis tungivad esile bassitrumm ja kitarr, mis mängivad sünkroonis funkilikult. Lisaks tavapärastele rokkbändi koosseisu kuuluvatele pillidele kasutatakse ka mitmesuguseid klahv-, keel- ja vaskpille. Laulude temaatika on argimuredest romantika ja pidutsemiseni. Diskol on mitmeid erinevaid harusid: funk disco, rock disco, country disko jm.
Näitena võib tuua Chick Corea, kelle loomingut mõjutas tugevalt Ladina- Ameerika muusika. Ainulaadne isiksus fusionmuusikute hulgas on John McLaughlin , kes on tuntud oma kiindumuse poolest idamaisesse muusikasse. Aastail 1971- 1974 juhtis ta orkestrit “Mahavishnu Orchestra”, kuhu kuulusid praeguseks m aailm a nim ekam aid trummareid Billy Cobham ja klahvpillimängija Jan Hammer (kirjutas muusika seriaalile “Miami Vice”). DISCO Kõige üldisemalt võib diskomuusikat käsitleda kui helikandjatelt (CD-d, kassetid) tantsimiseks ettemängitavat muusikat. Elav musitseerimine diskodel on harv, sest tantsuplatside omanikel on kasulikum palgata üks diskor mitme muusiku asemel. Teiseks on kõlapilt kindlam, kui see oleks otsesel musitseerimisel. Nii nagu rockmuusika tervikuna oma olemuselt pärineb afro- ameerika muusikast, nii ka diskomuusika lähtub samast allikast. 70-ndatel aastatel oli diskomuusika gospelist ja soulist lähtuv mustade muusika
1972) 2. märtsil 2015. 11 Intervjuu Allan Vainolaga. 5 häirida.12 Intervjueeritavad mainivad ka mitmel korral, et diskomeheks (nendest pikemalt edaspidi) hakkamine oli välistatud, sest nende väärtushinnangud kehastasid punkaritele kõike seda, mille vastu punk võitles – näiteks konformism ja Läänelikud eluviisid. Diskomehed mõjusid punkaritele tobedate ja arusaamatutena, sest väärtustasid enim välismaist diskomuusikat, teksapükse, kilekotte ja tosse, Eero Tamm sõnab intervjuus lisaks, et võrreldes punkaritega oli diskomeeste maailmapilt palju ahtam ning vähem vaimne ning et punkarid olid üldjuhul võrdlemisi suure lugemusega13. Lisaks aitas punkliikumise tekkimisele ENSVs kaasa selle populaarsus Lääneriikides. Maailma tõenäoliselt tuntuim punkbänd Sex Pistols ilmus maailmaareenile 1970. aastate teises pooles ning Soome televisiooni kaudu said sest osa ka ENSV põhjaosas elavad inimesed
annaabi.ee 
