ketaste lõpus ning lukustab nad selles asendis seniks, kuni vooluahel taastatakse. 5 Mehhanism peade liigutamiseks (akuraator) Akuraatorit kasutatakse peade liigutamiseks edasi-tagasi üle kettaste pinna. Esimeste kettaseadmete juures kasutati peade positsioneerimiseks samm-mootor (Stepper Motor) süsteemi. Tänapäeval kasutatakse veel seda süsteemi disketiseadmete juures, kuid see ei ole enam sobiv kasutamiseks tänapäeva kõvakettaplaatide andmetiheduse juures. Samm-mootor tüüpi kõvaketaste päringukiirus (access speed) on vahemikus 30-70 ms (millisekundit). Kaua aega on kasutatud akuraatori juhtimiseks Voice Coil süsteemi. Pool, mis on paigaldatud pea sisse, liigub püsimagneti poole või sellest eemale, vastavalt voolu suunast, mis poolist läbi lastakse. Voice Coil süsteemi puhul on tegu analoogsüsteemiga, kus pooli liikumise
Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta. Konfiguratsioonimälu asub otse emaplaadil ja ta on ehitatud CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductors) transistoride baasil. Info säilimiseks sellises mälus on vajalik katkematu elektritoide. Kuna CMOS mälu ei nõua tugevat voolu, sobib vooluallikaks akumulaatorpatarei, mis paigutatakse emaplaadile. Konfiguratsioonimälus hoitakse teavet arvuti ja tema lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool jne.) kohta. Konfiguratsioonimälu nimetatakse ka Setup mäluks, sest nende parameetrite lugemiseks ja muutmiseks on BIOS-is eriprogramm SETUP, mille abil kirjutatakse konfiguratsioonimällu info uue arvuti kasutuselevõtul. Konfiguratsioonimälu ja akumulaatorpatarei abil töötab arvuti sisemine kell RTC (Real Time Clock). Info säilib CMOS mälus ja arvuti sisemine kell käib edasi ka arvuti väljalülitamisel tänu akumulaatorile
ga. Põhjuseks on lindi jadapöördus (suvalisele failile ligipääsuks on halvemal juhul tarvis kogu lint ümber kerida). Tänapäeval on levinud DDS40 -4 (20 GB) ja DAT41 72 (36 GB) lin- dikassetid. Lindiseadet tuleb puhastuskassetiga regulaarselt puhastada. Lintide plussiks on nende vähemalt 10-aastane eluiga. Kettaseadmeid tähistatakse Windowsis tähtedega A:, B: jne, kusjuures esimesed kaks tähte (A:, B:) on reserveeritud disketiseadmete jaoks, C: tähistab kõvaketta esimest partitsiooni ning ülejäänud tähed ka kõvaketta partitsioone või muid seadmeid. UNIX-tüüpi süsteemides asuvad kettaseadmed ,,failidena" kataloogis /dev, kusjuures dis- ketiseadmete tähis on tavaliselt fd, kõvakettaseadme tähis hd, laserkettaseadme tähis cdrom ning USB-välismälu tähis sd. Mitme seadme (partitsiooni) korral on nummerdus operatsioo- nisüsteemist sõltuv, näiteks /dev/hda1 või /dev/cdrom0. 1.7. Sisend-väljundseadmed 1.7
tööoperatsiooniks on lugemine. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt CMOS(Complementary Metal-Oxide Semiconductors) - mälu. Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta. Näiteks hoitakse seal teavet arvuti mitmete lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool, kuupäev jne.) kohta. Sinna info kirjutatakse uue arvuti kasutuselevõtul ja kus ta säilib töö vaheajal tänu akumulaatorile(viimasel ajal ka nn. EEPROM-mälu). Kui akutoites tekib katkestus, siis info hävib ja sisselülitamisel on arvuti unustanud kõik eelpoolloetletu. Arvuti viitab tavaliselt vajadusele uuendada akut (CMOS battery). Arvuti konfiguratsiooni parameetrite muutmiseks on BIOS-s eriprogramm - SETUP.
annaabi.ee 
