A 1 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1 B 1 0 1 1 0 0 1 1 1 1 1 C 1 1 0 0 1 0 0 1 1 1 1 D 1 1 0 1 0 1 1 1 1 0 1 E 1 1 1 0 1 0 0 1 1 1 1 F 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 Tabel. 1 Kõige aluseks on antud funktsionaalplokk, kus a-g on segmendid ja b3-b0 tähistab neljakohalist kahendkoodi. Loogikafunktsioonide tuletamine Loogikafunktsioonid koostatakse iga segmendi kohta eraldi ehk siis a-g. Loogikafunktsiooni saab teha kahel viisil: 1. Konjunktsioonide disjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised ühed) 2. Disjunktsioonide konjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised nullid) Antud juhul kasutan funktsiooni koostamiseks esimest varianti, kus funktsionaalploki tabelist tuleb valida loogilised ühed. Näide: Ya = 3 21 0 + 3 210 + 3 210 + 3210 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 Sama tuleb teha nüüd kõigi segmentide väärtuste kohta. Loogikafunktsioonid
täielike EDK. Kui valem F ei ole samaselt väär, siis tal leidub TDNK. Kui valem F ei ole samaselt tõene, siis tal leidub TKNK (Teoreem 5+Järeldus 1) 4 Täielikule disjunktiivsele normaalkujule viimise algoritmi sammud 1) Elimineerida valemist implikatsioonid ja ekvivalentsid. 2) Viia eitused vahetult lausemuutujate ette, jätta ära kahekordsed eitused. 3) Viia konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale. 4) Jätta ära samaselt väärad ja korduvad liikmed ning liikmetest korduvad literaalid. 5) Lisada liikmetele puuduvad lausemuutujad ning viia uuesti konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale. 6) Järjestada igas liikmes literaalid ja jätta ära korduvad liikmed. Täielikule konjunktiivsele normaalkujule viimise algoritmi sammud
E 1 1 1 0 1 0 0 1 1 1 1 F 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 Tabel. 1 Kõige aluseks on antud funktsionaalplokk, kus a-g on segmendid ja b3-b0 tähistab neljakohalist kahendkoodi. Loogikafunktsioonide tuletamine Loogikafunktsioonid koostatakse iga segmendi kohta eraldi ehk siis a-g. Loogikafunktsiooni saab teha kahel viisil: 1. Konjunktsioonide disjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised ühed) 2. Disjunktsioonide konjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised nullid) Antud juhul kasutan funktsiooni koostamiseks esimest varianti, kus funktsionaalploki tabelist tuleb valida loogilised ühed. Näide: ´ b´ b´ b´ ´ b´ b b´ ´ b´ b b ´ b
Kvantoriga. 61.Milline loetletud definitsioonitüüpidest ei kuulu intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne definitsioon. 62.Deduktiivne arutlus enamasti suunatud: Üldiselt üldisele. 63.Seda osa sõna tähendusest, mida seostatakse assotsiatsioonide ja emotsioonidega, mida sõna esile kutsub, nimetatakse sõna… Konnotatiivseks tähenduseks. 64.Valem on disjunktiivsel normaalkujul, kui see koosneb: Elementaarkonjuktsioonide disjunktsioonidest. 65.Kategoorilises süllogismis esineb termini lubamatu laiendamine siis, kui termin: Esineb järelduses täies mahus, eelduses mitte. 66.Üldiseskvantori sissetoomisel (loomulikus tuletussüsteemis) tuleb asendada … Suvaline konstant kvantoriga seotud muutujaga. 67.Milline järgnevatest arutlustüüpidest kehtib liigitav-kategoorilise süllogismi korral, kuid ei kehti (mittevälistava) disjunktiivse süllogismi korral? Modus ponendo tollens 68
TDNK’le teisendamise algoritm, etappidel kasutatavad samaväärsused o Elimineerime implikatsioonid ja ekvivalentsid 8 F → G ≡ ¬F ∨ G, F ↔ G ≡ F & G ∨ ¬F & ¬G o Viime eitused vahetult lausemuutujate ette, kasutades De Morgani seadusi ¬(F & G) ≡ ¬F ∨ ¬G, ¬(F ∨ G) ≡ ¬F & ¬G Kui kuskile tekib kahekordne eitus, siis jätame selle ära. o Viime konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale, kasutades distributiivsuse seadusi F & (G ∨ H ) ≡ F & G ∨ F & H (F ∨ G) & H ≡ F & H ∨ G & H o Eemaldame liikmed, mis sisaldavad vastandlikke literaalipaare, sest need liikmed on samaselt väärad. Igast järelejäänud liikmest kaotame literaalide kordused. Jätame välja korduvad liikmed. o Lisame igale elementaarkonjunktsioonile täiskomplektist puuduvad muutujad, kasutades seost F ≡ F & (A ∨ ¬A)
d) X v X 7) a) ¬(X Y ) ¬X ¬Y b) ¬(X Y ) ¬X ¬Y 8) a) X Y ¬Y ¬X b) X Y ¬X Y c) X Y ¬(X ¬Y ) 9) a) X Y ¬(X ¬Y ) b) X Y ¬X Y 10) a) X Y (X Y ) (Y X) b) X Y X Y ¬X ¬Y Täielikule disjunktiivsele normaalkujule teisendamine. 1. Asenda implikatsioonid ja ekvivalentsid samaväärsete valemitega 8b), 10b) 2. Vii eitused vahetult muutujate ette 7a), 7b), 1) 3. Vii konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale 4a) 4. Eemalda samaselt väärad ja võrdsed lihtkonjunktsioonid X ¬X v, 6d), 5b) 5. Tee lihtkonjunktsioonid täielikeks K K t K (X ¬X) K X K ¬X 4. LOENG Hulga mõiste ja osahulk · Hulga all mõistetakse üksteisest erinevate objektide kogumit, mida vaadeldakse ühe tervikuna ja kus iga objekti korral on võimalik üheselt kindlaks määrata, kas ta kuulub antud hulka.
annaabi.ee 
