Modus ponendo tollensi reegel: kui väiksemas eelduses kinnitatakse (jaatatakse) ühte liiget suuremast eeldusest, siis tuletiseks on ülejäänud liikme (liikmete) eitus. [ ( p q ) p] q [ ( p q) q] p Modus tollendo ponensi reegel: kui väiksemas eelduses eitatakse ühte liiget suuremast eeldusest, siis tuletiseks on ülejäänud liikme (liikmete) kinnitus (jaatus). [( p q) p] q [( p q) q] p Disjunktiivses süllogismis on tuletis alati võimalik [( p q z x ) ( p q z )] x SEGATÜBILINE SÜLLOGISM Segatüübiline süllogism on selline süllogism, mis koosneb implikatiivsetest, disjunktiivsetest ja kategoorilistest otsustustest. [( p q ) ( p z ) ( p p ) ] ( q z ) 1.[( p q ) p ] q m. p. 2.[ ( p z ) p ] z m. p.
22.10.14 Disjunktiivne süllogism. (p ˅ q) p või q Kunagi pole küsimärki. Alati on lahendus ehk tuletis disjunktiivsel olemas. _ [(täna on) p (teisipäev) ˅ (või) q (kolmapäev))˄p (kolmapäev)]→ täna ei ole teisipäev p – Modus ponendo tollens. Jaatava kaudu, eituse saamine. Kui väiksemas eelduses kinnitatakse ühte liiget suuremast, siis tuletiseks on ülejäänud liikme eitus. Disjunktiivses otsustuses on eeldusi rohkem kui 2. Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T _ _ _ [(p˅q)˄p]→q [(p˅q˅z˅x)˄(z˅x)]→(p (ei ole p) q (ei ole q)) Nt: Täna on teisipäev või täna on kolmapäev? _
syllogism) on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne väide ning teine eeldus on atributiivne väide. (Mittevälistava) disjunktiivse süllogismi puhul on kehtiv skeem vaid modus tollendo ponens ning modus ponendo tollens on mittekehtiv skeem. 1. Modus ponendo tollens (mittekehtiv!): esimene eeldus on disjunktiivne väide, teine eeldus on kategooriline väide, mis jaatab ühte esimeses eelduses esitatud disjunktsiooni komponenti. See on disjunktiivses süllogismis mittekehtiv skeem. On kaks võimalikku varianti: p ∨ q Nt Ma sõidan Lätti (A) või Leetu (B). A ∨ B p Ma sõidan Lätti. A ∴ ? Pole selge, kas ma Leetu sõidan või mitte. ? Lühemas kirjaviisis p ∨ q, p ⊨ q. Teisel juhul jaatatakse teist esimeses eelduses esitatud disjunktsiooni komponenti: p ∨ q Nt Ma sõidan Lätti (A) või Leetu (B). A ∨ B q Ma sõidan Leetu. B ∴ ? Pole selge, kas ma Lätti sõidan või mitte. ? Lühemas kirjaviisis p ∨ q, q ⊨ p.
syllogism) on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne väide ning teine eeldus on atributiivne väide. (Mittevälistava) disjunktiivse süllogismi puhul on kehtiv skeem vaid modus tollendo ponens ning modus ponendo tollens on mittekehtiv skeem. 1. Modus ponendo tollens (mittekehtiv!): esimene eeldus on disjunktiivne väide, teine eeldus on kategooriline väide, mis jaatab ühte esimeses eelduses esitatud disjunktsiooni komponenti. See on disjunktiivses süllogismis mittekehtiv skeem. On kaks võimalikku varianti: pq Nt Ma sõidan Lätti (A) või Leetu (B). AB p Ma sõidan Lätti. A ? Pole selge, kas ma Leetu sõidan või mitte. ? Lühemas kirjaviisis p q, p q. Teisel juhul jaatatakse teist esimeses eelduses esitatud disjunktsiooni komponenti: pq Nt Ma sõidan Lätti (A) või Leetu (B)
annaabi.ee 
