konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. Valemi F disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutad endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1&B1& ... A2&B2& ... Valemi F konjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutad endast erinevate disjunktide konjunktsiooni. Nt (A1 B1 ...) & (A2 B2 ...) & ... ETTEANTUD TÕEVÄÄRTUSEGA LAUSED Disjunktiivne normaalkuju võimaldab lihtsaimal viisil esitada etteantud tõeväärtus- tabeliga lause. See koosneb tabeli tõestele ridadele vastavatest konjunktidest, mis on seotud disjunktsioonidega. Reale vastava tõese konjunktsiooni saamiseks võtame teguriteks tõesed muutujad ning väärate muutujate eitused.
Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. D7.10.1. Valemi F disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1 & B1& … & E1 ∨ A2 & B2 & … & E2 ∨ … . D7.10.2. Valemi F konjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate disjunktide konjunktsiooni. Nt (A1 ∨ B1 ∨ … ∨ E1) & (A2 ∨ B2 ∨ …∨ E2) & … . Normaalkujudel on kasulikke omadusi, mis võimaldavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Kui tegemist on väidetesüsteemiga ning me otsime tõeseid väidetekombinatsioone, on sageli kasulik konstrueerida väidetest valem disjunktiivsel normaalkujul. Selline valem on tõene alati, kui on tõene vähemalt üks konjunktidest, ning
Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. D7.10.1. Valemi F disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1 & B1 & ... & E1 A2 & B2 & ... & E2 ... . D7.10.2. Valemi F konjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate disjunktide konjunktsiooni. Nt (A1 B1 ... E1) & (A2 B2 ... E2) & ... . Normaalkujudel on kasulikke omadusi, mis võimaldavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Kui tegemist on väidetesüsteemiga ning me otsime tõeseid väidetekombinatsioone, on sageli kasulik konstrueerida väidetest valem disjunktiivsel normaalkujul. Selline valem on tõene alati, kui on tõene vähemalt üks konjunktidest, ning konjunkt saab olla tõene vaid siis, kui kõik selles esinevad literaalid on tõesed.
annaabi.ee 
