Arvati, et need tekivad siis, kui objektil on moraalne konflikt, kui ta ei suuda alustatud tegevust lõpuni viia, kui tema tegevuse jätkamine on pidurdatud. 19. Kaasaegne ettekujutus asenduskäitumise põhjustest. Võib olla vajalik (nälg, sugemisvajadus). Tegurid, mis võivad põhjustada käitumist selle tavakontekstis käivitavad selle ka asenduskäitumisena (ogalik). Sisemine konflikt eesmärgi pidurdumisel disinhibitsioon. 20. Käitumise motivatsiooni uurimine ja loomade heaolu. Loomade heaolu peale on järjest rohkem mõtlema hakatud. Loomi tuleks pidada looduslikes tingimustest? Loomi tuleks varustada piisava toiduga. Motivatsiooniga seotud katsed võimaldavad kvantitatiivselt mõõta ja võrrelda loomade tegelikke vajadusi. 21. Loomade vajaduste elastsuse hindamine (sea näitel). siga õpetati vajutama klahvi, et saada teatud tasu tasusid erinevat laadi
Tinbergen seletas asenduskäitumise vallandumise põhjust oma hierarhilise mudeli baasil: tõkestatud energiavoolu korral näiteks sigimisinstinkt “ajab üle” ja motiveerib käitumist mõnes teises kanalis (näiteks sugemiskäitumises). Kaasaegne ettekujutus asenduskäitumise põhjustest. Asenduskäitumine on motiveeritud harilikul viisil ja selle käitumise ebakohasus tuleneb vaid valest kontekstist. Asenduskäitumise võimalikud põhjused: 1) eesmärgi saavutamise pidurdatusest tulenev disinhibitsioon (tehakse tähtsuselt teist tegevust), 2) - looma jõuline tegevus kosimisel või võitlemisel võib sulestiku või karvastiku põhjalikult korrast ära ajada ja näljaseks teha, mistõttu juhuse kasutamine enda lühikeseks korrastamiseks või toidupala haaramiseks on tegelikult vägagi asjakohane tegevus ja võib ebaadekvaatne tunduda vaid pealiskaudsele vaatlejale. Käitumise motivatsiooni uurimine ja loomade heaolu. Loomade vajaduste elastsuse hindamine (sea näitel)
vastava käitumise esile ka selle harilikus kontekstis, ilmne ebakohasus tuleneb vaid valest kontekstist. Tänapäevane ettekujutus asenduskäitumise põhjustest: Ajal, mil loom on parajasti tegevuses mingi konkreetse käitumismustriga, on teised alternatiivsed, kuigi vajalikud tegevused närvisüsteemi poolt pidurdatud ehk inhibeeritud. Kui aga looma põhitegevus eesmärgi saavutamise mingite piirangute tõttu omakorda pidurdub, siis toimub alternatiivse, tähtsuselt järgmise tegevuse disinhibitsioon. Isend, kes ei saa teha seda, mis on parajasti tema esimene prioriteet, lülitub ümber tähtsuselt järgmisele tegevusele. Sageli esineb loomadel asenduskäitumisena just enda korrastamist (sugemiskäitumist), sest erinevalt näiteks toitumiskäitumist käivitavatest välisärritajaist (toidust või joogist) on sugemiskäitumise käivitumiseks vajalikud ärritajad (nt sügelev nahk) isendi keha küljes alati kaasas
annaabi.ee 
