Eesti Kunstiakadeemias saab õppida sisearhitektuuri ja mööblidisaini, keraamikat, klaasikunsti, moedisaini, ehte- ja sepakunsti, naha-, aksessuaari-, köite-, tekstiili- ning tootedisaini. Ka pakuvad disainialast haridust Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori Disaini Instituut, Euroakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Eestis tegutsevad mitmed disainerite organisatsioonid: Eesti Disainerite Liit, Eesti disainikeskus ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. Eesti Disainerite liit on disainereid liitev ja esindav ühendus, mille eesmärgiks on seista Eesti disaini eest. Eesti Disainikeskuse ülesandeks on teha disain nähtavaks, teadvustada disaini kui lisandväärtuse andjat ning luua disaini arenguks inspireeriv, innovaatiline ja koostööle suunatud keskkond. Eesti Disainikeskus on disainivaldkonna arendaja, disainialase info, teadmiste ja oskuste koguja ning vahendaja. Sellised
Osade toodete puhul on jällegi oluline nende välimus. Siin kohal võib näiteks tuua Apple disainitud iPodid ja sülearvutid, mille eest kõrget hinda küsitakse, sest inimesed on valmis hea disaini eest maksma. Disaineri ülesandeks ongi leida probleemid ning need seejärel võimalikult loovalt, innovatiivselt ja tarbijasõbralikult lahendada. Hea disain seob oma ideed aga turgudega, leides asjadele praktilised ja ostjale huvipakkuvad lahendused. Eestis tegeleb disainiga Eesti disainikeskus, kelle eesmärgiks on disain teha nähtavaks. Nad soovivad, et inimesed märkaksid rohkem disaini ning soovivad luua disaini kasutamiseks soodsa keskkonna. Lisaks funktsionaalsusele või disaini käsitleda ka kui kommunikatsiooni. See teeb tooted tarbijatele arusaadavaks ning näitab milline ülesanne antud esemel on. Me mõistame, mida tuleb hoida ja mida tuleb avada ning kuhu vajutada. Teises küljest näitab disain meile ära ettevõtte soovid
endas nii lihtsaltmõistetavust kui ka sügavust, mõjutab inimeste emotsioone positiivselt. 14 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Bayley, S. & Conrar, T., 2007/2008 Disain. Kuju saanud mõte. Tallinn: Varrak. 2. Best, K., 2010/2010. Disainjuhtimise alused. Tallinn: Eesti Disainikeskus. 3. Bil'ak, P., 2002. Kaasaegne hollandi graafiline disain: vaade seest/väljast. Artikleid graafilisest disainist. Koostaja: Ivar Sakk. Vastutav toimetaja: Eva Näripea. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 69-72. 4. Calver, G., 2003. What is packaging design? Hove: Rotovision SA. [Online] http://depositfiles.com/files/5spj9fwd4 [21.05.2012] 5. Fishel, C. M., 2003. Design secrets: packaging. Massachusetts: Rockport Publishers. 6. Heller, S. & Ilic, M., 2001
atraktiivsust seminaripidamise kohana. Identifitseerida tuleks võimalikud ohukohad kahe sihtgrupi vahel ja võimalused riskide maandamiseks. VIIDATUD ALLIKAD 1. Ardel, T., 2004. Maaturismi aabits, Tallinn: Argo. 2. Aunin, E. Kool, M. 1992. Atraktsioonid, teemapargid, suurüritused - Väike nõuande vihik [http://www.visittartu.com/vvfiles/e/e9df3f937599fc836c4b39f7727bf3d1.pdf] 30.04.2012 3. Best, K. , 2010. Disainijuhtimise alused. Tallinn: Eesti Disainikeskus. 4. Bigne, J. E., Andreua, L.,Gnoth, J. 2005. The theme park experience: An analysis of pleasure, arousal and satisfaction. - Tourism Management, vol. 26 (6), pp. 833844. 57 5. Blichfeldt, B. S., 2007. The habit of holidays. Los Angeles, London,New Delhi, Singapore: Sage publications, vol. 7 (3), pp. 249269. 6. Braverman, B. 2000. Libraries and theme parks: strange bedfellows. -Research Strategies, Vol. 17 (23), pp
annaabi.ee 
