1934.aastal otsustas Pilsudski läheneda Saksamaale, kellega sõlmiti liiduleping. Esialgu näis asi ennast õigustavat, kuid 1939.aastaks oli selge, et Saksamaa Poolat võrdväärseks partneriks ei pea ja kavatseb ta hoopis alla neelata, mispeale Poola hakkas abi otsima Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Eesti 1920.aastate algul olid Eestis kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud. Neid jahutas otsustavalt kommunistide 1924.aasta 1.detsembri mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast. Kogu ühiskonnale meenutati, et kommunistide võimulepääs kas või üheks päevaks viib Eesti NSV Liidu rüppe, ja see hirmutas kõiki. Järgmiselt suhteliselt edukatel aastatel vahetati mark välja krooni vastu ja majandus asus tõusuteele. Tähtsaimad riigitegelased olid jätkuvalt Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Riigikorraldus oli ülimalt parlamentaristlik-Riigikogust sõltumatu Presidendi institutsioon puudus. Riigipeaks oli riigivanem, kes ühendas peaministri
·ERINEVUSED : 1) toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga(ülejäägid võisid viia turule) 2) rahareform 3) ennistati kauplemisvabadus 4)eraettevõtlus tegutses taas 5) suurtööstus riigi kontrolli alla 6) Venemaal kujunes omapärane segamajandus 7) kommunistide jaoks NEP oli vaid ajutine lahendus 9. Eesti kahe sõja vahel ( vapsid ja Päts) ·1920 a. algul olid Eesti kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud ·1924 a. 1.dets. oli mässukatse dirigeeriti Moskvast. ·riigikorraldus oli parlamentaristlik kuigi Riigikogust sõltumatu presidendi institutsioon puudus. ·Mark vahetati krooni vastu, majandus asus tõusuteele, organiseerides impeeriumi provintsi majanduse ümber iseseisva riigi majanduseks. ·Tähtsad riigitegelased- Päts ja Tõnisson. ·Vapside liikumine vabadussõdalased Tulemus põhiseaduse kriis, tugeva presidendivõimu loomine ·12.03.1934 a. sundis riigivanem K
ülejäänud toodangu turule viia. Rahareform taastas raha väärtuse, eraettevõtlus sai loa tegutsemiseks. 9. Eesti kahe sõja vahel · Areng oli sarnane kogu Läänemaailmaga. 1920-dad möödusid otsingutes, 1930 jõudis majanduskriis, kriisile järgnes autoritaarne periood ja majanduslik edu. · 1920 olid kommunistlikud meeleolud veel levinud. 1924. a. 01. detsembril tegid kommunistid mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast. · Järgnesid edukad aastad. Marga asemele kroon, majandus asus tõusuteele. Tähtsamad riigitegelased olid Päts ja Tõnisson, riigikorraldus oli parmalentaristlik. Riigipeaks oli riigivanem, kes ühendas peaministri ja presidendi ülesandeid. · Majanduskriis ja krooni devalveerimine tekitas rahulolematust vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. Tulemus oli põhiseaduse kriis. Rahvahääletusele pandi mitu põhiseaduse
annaabi.ee 
