ehitist, mille seined olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi, selle ees leekauk,kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Mõnel juhul olid hooned tambitud savist või paeplaatidest põrand. *Suure rahvasterändamise ja viikingiaja segastele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm.Leitud on ka viikingiaegseid hõbeaardeid mis sisaldavad araabia hõbemünte, dirhemeid. *Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. *Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse
Avers- mündi esikülg- vapiga (kull), revers- tagakülg- numbriga (kiri). Kui numbreid ei olnud, määras suurus või kaal. Esimesed mündid kasutusel Väike-Aasias e.m.a kuningas Groisus (600a. ekr). Kauprahana kasutati kulla- või hõbedakamakaid või tükke. Kreeklased võtsid kasutusele hõbemündid ja keiser Nero ajal hakati müntide väärismetalli sisaldust vähendama, et katta riigi puudujääki rahanduses. Araabiamaad kaevandasid hõbedat ja andsid välja dirhemeid araabia kirjadega. Hinnati kaalu järgi, hõbeesemed olid sama väärtusega. Eestis leiti kulda vähe. 23. Eesti alal käibinud mündid Eestlased nimetasid münte- nogaata- nutsu. Vene süsteem (1 grivna=20 nogaatat=25 kuunat)oli aga tuttav. Samuti pidi Eestis tuntama Skandinaavia arvestusmarka (1 mark=8 ööri=24 öörtigi `a 8 või rohkem penni). Eestis ei vermitud münte 13saj-ni, siis tulid omad mündisüsteemid penni, lasti käibele Tartu ordumeistrite poolt
ruuni, hiljem vähem. Ruunimärke kanti ka kividele, tekst kajastab viikingikuningate saatust. Kivisid püstitati sageli võõrsil langenud viikingitele. Viikingi kirja märke on avastatud ka esemete pealt ja omaette kirjana nt luude peal ja puust keppidel. Enamuses koosnevad märgid sirgetest joontest. On pakutud, et see viitas sellele, et viikingid kirjutasid keppide peale. Viikingite aarded. Neid on Skandinaavias leitud väga palju. Kõige enam idamaade münte (araabia) dirhemeid, üks münt kaalub 3 grammi, Bütsantsi münte vähe. Ojamaalt välja tulnud üle 100 000 idamaade mündi, Sestis u 5000 araabia münti. Mille eest need mündid siin on? Kauplemise tulemusel, hinnad olid Põhjamaades ja Idamaades erinevad (nt hobune maksis umbes 50 dirhemit st 150 g hõbedat, mõõk oli enam-vähem sama, põhjas oravanahk oli üks dirhem, araabias oli need nahad mitukümmend korda kallimad). Viikingite relvad olid silmapaistvad. Kõik relvad ei olnud nende enda
annaabi.ee 
