o Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. o Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn. Troffekimpu(lipud, mõõgad,hellebardid, kahurid, kiivrid jne.). o Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumstiil: kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed. o Ampiirstiil oli jällegi rikkam, raskepärasem ja paraadilikum: kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid. Algus o Klassitsistlik stiil tärkas Inglismaal, kus palladionismi traditsioon polnud kunagi katkenud. Juba 1725. aastal
ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Ei nõutud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju. Lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetrilisus. Fassaadidest pidulikud ansamblid. Kasutati ümarkaart, kupleid. Sisearhitektuuris range ja tagasihoidlik kujundus. Sümmeetrilised motiivid kreeka, rooma eeskuju, nt. hammaslõige, munavööt, meander. Kõige rangem direktooriumstiil, vähe kaunistusi. Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärane vaasid, urnid, loorberipärjad,sfinkisid. Ameerikas: Virginia ülikool (Jefferson), Valge Maja, Kapitoolium. Prantsusmaa: Pariisi Pantheon (Soufflot), Väikese Trianoni loss (Gabriel), Madeleine'i kirik (jäljendab täpselt kreeka templit). Venemaa, siis oli pealinn Peterburg: Smolnõi Instituut (Quarenhi), Kunstide Akadeemia, Marmorpalee, Börsihoone (Peterburis), Admiraliteedihoone (Zahharov).
armastab klassitsismi kolossaalorderit ja sammasportikust. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on omased jooned. Ehitised on sümmeetrilised, plokiviisiliselt liigendatud. Moodustati ehitistest pidulikke ansambleid- hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Armastati eniselt ümarkaart ja kuppelehitisi. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Armastati rippuvavaniku motiivi, trofeekimpu ja rätiku motiivi. Sisekujunduses domineeris tagasihoidlikkus, direktooriumstiil. Stiil tärkas Inglismaal. Pargistiili rajaja William Kent, sisekujundaja Robert Adam. Ameerikas Valge Maja, Prantsusmaal Pariisi Pantheon, Saksmaal Berliini teater, Eestis Tartu kesklinn, Saue mõisahoone. Pantheon Valge Maja Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 sajand Rootsis Soome, Eesti, Läti, osa Poolast ja Saksamaast. Rootsis ei levinud katolike maade
annaabi.ee 
