võimalus, nii nagu see on ka seni olnud, õppida eksternina. Eksternile ei laiene küll kõik üliõpilaste sotsiaalsed garantiid, küll aga on eksternil üliõpilastega samasugused õigused õppetöös osalemiseks. Samuti on eksternidel õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust. Kuna ekstern hüvitab ise oma õppekulud, siis on ta vaba valima ise endale kõige sobivamat õppekoormust. Mitte miski ei piira eksterni kasvõi 10 aastaga samm-sammult diplomini jõuda. Hulluks teeb asja see, et edukaks õppimiseks peab noor inimene sööma ja kusagil elama. Seni võis tasuta õppiv tudeng käia rahulikult osakoormusega tööl ja ots otsaga kokku tulla. Sajaprotsendilise õppekoormuse kõrvalt (praegustest õppuritest suudab seda täita 25 protsenti) aga eriti tööl ei käi. Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad saama ainult 30 ainepunkti kogujad ja need tudengid, kes on pärit perest, kus sissetulek iga liikme kohta on väiksem kui 280 eurot kuus
kogemused ja teadmised, mis üksteist täiendavad, kuid samas ei jätku piisavalt aega kahega korraga tegelda. Kui töö ja õpingud on samas valdkonnas, siis tuleb see kasuks, sest need mõlemad täiendavad üksteist. Tööl käimine annab õpingutele lisaks ettekujutuse eriala praktiseerimisest ja reaalsest olukorrast. Kooliskäimine mõjub töötamisele värskendavalt huvitavad loengud ja valdkonnaga laiemalt tegelemine. Tööandjad on huvitatud õpingute edukusest ja diplomini jõudmisele kaasaaitamisest. Õppimisviisid: Kaugõpe annab aja planeerimisel rohkem vabadust. Kaugõppes käib õppetöö ühel nädalavahetusel üle mitme nädala. Suur osa on iseseisval tööl ja e-õppel. Avatud ülikool võimaldab ükskõik millist õppekava järgides läbida kõik õppeained endale sobivas tempos ilma tudengiseisusse astumiseta. Lõpetamisel saad täpselt samasuguse diplomi kui teisedki sama eriala üliõpilased.
Harald Peep ,,Henrik Visnapuu" (1989) Esimene raamat ,,Amore" 1917. Ta oli pärit Lõuna-Eestist. Ta perekond rändas Lõuna-Eestis ringi tähendas seda, et Visnapuu ei õppinud ühtegi murrakut täielikult ära, kuid alati oli mingi Lõuna-Eesti murraku mõju kõnes juures. Ta kirjas/kõnes on rohkem vokaalharmooniat kui teistel autoritelt. Ta lõpetab gümnaasiumi, töötab õpetajana, kuid see ei meeldi talle. Ta püüab ülikoolis edasi õppida, aga need katsed ei vii teda sihile diplomini. Ta harib ennast poeetika aladel muutub väga teadlikuks luuletajaks. Selle teadmise üks näiteid on see, et kui ta avalda raamatu ,,Poeetika põhijooni", siis Visnapuu on kirjutanud seal peatüki ,,riimikäsitlus". Noorusaegsed otsingud luules on rahutud ja mitmesuunalised. See rahutus, mis Siuruajal tipneb, hakkab taltuma. Visnapuu muutub väärikaks, sest ta on üks neid, kes on valmis tegema koostööd Konstantin Pätis riigivõimu ja ametliku kultuuripoliitikaga
annaabi.ee 
