kestis 42, paleogeen milj. a ajastule annavad kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad. 5 milj. a. tagasi Paleogeeni ajastu keskpaika jääb ka poolahvide ja ahvide ilmumine. Paljud tekkinud imetajad olid liiga suured ja kohmakad, et eluvõitluses alles jääda. (Näiteks londilise dinoteeriumi kihvad olid 4 m pikad; mõõkhambulisel tiigril olid mitmekümne sentimeetrised kihvad; sarvedeta ninasarvik indrikoteerium kasvas 8 m pikkuseks ja sai süüa peamiselt puulehti ja võrseid, lennuvõimetu hiigrllind diornis oli 3 m kõrgune ja meenutas noort kaelkirjakut)
Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, kuid oma näo ajastule annavad kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad. Paleogeeni ajastu keskpaika jääb ka poolahvide ja ahvide ilmumine. Paljud tekkinud imetajad olid liiga suured ja kohmakad, et eluvõitluses alles jääda. (Näiteks londilise dinoteeriumi kihvad olid 4 m pikad; mõõkhambulisel tiigril olid mitmekümne sentimeetrised kihvad; sarvedeta ninasarvik indrikoteerium kasvas 8 m pikkuseks ja sai süüa peamiselt puulehti ja võrseid, lennuvõimetu hiigrllind diornis oli 3 m kõrgune ja meenutas noort kaelkirjakut) 30 miljonit aastat tagasi algas üldine jahenemine ning kujunesid
kilpkonnad ja krokodillid. Nüüd said tähtsamaks rühmaks imetajad. Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, kuid oma näo ajastule annavad kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad. Paleogeeni ajastu keskpaika jääb ka poolahvide ja ahvide ilmumine. Paljud tekkinud imetajad olid liiga suured ja kohmakad, et eluvõitluses alles jääda. (Näiteks londilise dinoteeriumi kihvad olid 4 m pikad; mõõkhambulisel tiigril olid mitmekümne sentimeetrised kihvad; sarvedeta ninasarvik indrikoteerium kasvas 8 m pikkuseks ja sai süüa peamiselt puulehti ja võrseid, lennuvõimetu hiigrllind diornis oli 3 m kõrgune ja meenutas noort kaelkirjakut) 30 miljonit aastat tagasi algas üldine jahenemine ning kujunesid välja praegusajale vastavad kliimavöötmed
annaabi.ee 
