PERM JH AJASTU ● Fanerosoikum ● Perm kuulub Paleosoikumisse ehk Vanaaegkonda. ● 292 mln a tagasi. ELU ● Elu oli üle läinud maismaale. ● Paljasseemnetaimede osatähtsus oli suur. ● Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. ● Luukalade mitmekesisus oli suurem. REKONSTRUKTSIOON VARA-PERMI ELUSTIKUST ● Dimetrodon ähvardab kahepaikset. Näha on ka varased putukad. REKONSTRUKTSIOON HILIS-PERMIST ● Rekonstruktsioon Hilis-Permi elustikust terapsiididega, kes on oletuslikult karvaga kaetud. (Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid) MIS OLI AJASTUS UUT?
Võimalik, et pelükosaurused kasutasid harja kehatemperatuuri reguleerimiseks: kõigusoojaste loomadena said nad oma öösel alanenud kehatemperatuuri hommikul kiiresti tõsta, lastes päikesel soojendada läbi harja tsirkuleerivat verd. Sel viisil suutsid nad muutuda aktiivseteks enne oma konkurente või saakloomi. Peaga päikese poole pöördudes jäi hari varju ja üleliigne soojus sai eralduda, aidates vältida ülekuumenemist. Pelükosauruste hulka kuulunud dimetrodon oli oma maailmas suurim kiskja Hari esines nii liha- kui ka taimetoiduliste pelükosauruste liikidel.
survet ning teravatipuliste kihvadega saaklooma tappa, kuid mitte purustada; seetõttu olid need loomad sunnitud oma toidu tervelt alla neelama. Tänu arenenumale lõuastruktuurile ning suuremale jooksukiirusele ja liikuvusele, hakkasid Permi kestel roomajad kahepaikseid välja tõrjuma. Vara-Permiks olid pelikosaurused muutunud tippkiskjateks. Nad elasid soodes ja neile oli omane ka veega seotud eluviis. Dimetrodon oli üks taoline jaaguari kasvu ning keerukama lõualuustruktuuriga kiskja, kes kuulus imetajalaadsete roomajate klassi. Nende loomade koljustruktuur meenutas imetajate oma. Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid. Nende jalad olid keha suhtes rohkem vertikaalse asetusega ning nende lõuaaparaat oli eriti keeruka ehitusega ning omas eristunud suuruste ja funktsioonidega hambaid, mis
annaabi.ee 
