nähtavuse probleemile, mis on probleemiks, kui on vaja otsustada, millised elemendid renderdatakse ekraanile ja millised on peidus (joonis2: Z-buffering ja 3D). See kunstniku algoritm on teine tavaline lahendus, kuid vähem effektne, suudab samuti valida stseeni elementide vahe. Z-buffering on ka tundud depth bufferinguna. Kui objekt renderdatakse 3D graafikakaardi poolt, iis selle sügavus genereeritakse piksli poolt, mis säilitatakse buffris. See buffer on tavaliselt sätitud, kui kahe-dimensooni reana (x- y), koos ühe elemendiga iga ekraani piksli jaoks. Kui teine objekt stseenist peab renderdatud saama samas pikslis, siis graafikakaart võrdleb mõlemate sügavusi ja seejärel valib välja selle, mis on vaatajale kõige lähemal. Valitud sügavus salvestatakse Z-buffrisse ja vana vahetatakse välja. Lõpus, Z-buffer lubab graafikakaardil korrektselt toota tavalisi sügavuse ettekujutusi: lähedane objekt peidab selle, mis on kaugemal. Seda kutsutakse Z-cullinguks.
Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Kreeka jumalatel oli kindel koht kreeklase elus, kuid nad ei surunud vaimset elu religiooni mõju alla. Orjanduslik ühiskond andis vabadele kodanikele aja ja võimaluse tegeleda teaduse, kunsti, filosoofiaga. Kogu Kreeka ühikond häälestatus toetas ja hindas kunstidega tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka ühiskonna, sealhulgas kasvatuse agonaalne iseloom. G. Hofstede kultuuride dimensooni põhjal on öeldud Kreeka juhtimisstiili ja organisatsiooni struktuuri kohta järgmist: Kõrge ebamäärasuse vältimine põhjustab suuremat muret tuleviku pärast, on vastuseis muudatustele, tendents püsida sama tööandja juures, lojaalsust tööandjale peetakse oluliseks vooruseks, juhte valitakse ainult teenistusvanuse järgi, riskeerimist on vähe, kardetakse ebaõnnestuda, reeglid on täitmiseks. Mõned laused kreeka keeles kalimera = tere hommikust- kalinihta = head ööd
postmodernistidel on mitmeid lahkarvamusi. Jurgen Habermas argumenteerib, et ei tohiks loobuda modernismi kesksetest ideedest, vaid peaks hoopis üritama lõpetada poolikuid projekte läbi teiste mõtlemisviiside vormide. Postmodernismi pooldajad aga väidavad, et modernismi ei saa enam lõpetada ega ,,päästa". Selle asemel tuleks edasi liikuda ja leppida faktiga, et absoluutset tõde pole olemas, mis oli modernismi eeldus. Postmodernism, kui epohh Posmodernismi epohhi võib jagada kolme dimensooni · Esiteks, väidab Daniel Bell, et teadmised ja informatsioon on postmodernse ühiskonna strateegiliseks vahendiks nagu energia, loodusressursid ja masinatehnoloogia kombinatsioon oli abivahendiks industriaalsele ühiskonnakorraldusele üleminekuks. · Teine valdkond, mis on mõjutanud postmodernismi ideed kui epohhi puudutab organisatsiooni või tootmist ja tarbimist ühiskonnas. Näiteks on üleminek fordismilt post-
annaabi.ee 
