"TÜNNI KÕIGE MADALAM LAUD" PLANEET MAA Liik- Areaal Sama liigi populatsiionid Eri liikide populatsioonid Biotsönoos Ökotoop Ökosüsteem iseregulatsioon tasakaal Ökoloogiline niss- liigi roll koosluses (suhtumuslik positsioon), mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja eluta keskkonna ga. Lihtsustatult vaadeldav kooslusliikide ökoloogiliste amplituudide summana. Nisse kirjeldadatkse dimensioonidena ka (graafiku telgedena)mis esindavad ökoloogiliste tegurite muutuvaid väärtusi: · organismi elu ajalugu · organismi kasvukoht · organismi troofiline tasand · organismi levila Konkurentsi välistamise reegel: Kaks liiki ei saa üheaegselt hõivata pikemaks ajaks samas keskkonnas sama ökoloogilist nissi. Suktsessioonid-samas kasvukohas aja jooksul toimuvad koosluste vahetumised (asendumised). · Primaarsed-elupaiga esmaasustamisel toimuv muutus.
populatsiooni suhtumuslikku positsiooni ökosüsteemis ehk lühidalt öeldes on niss see, kuidas organism oma elupaigas elab ja hakkama saab.Ökoloogiline niss kirjeldab organismirühma reageerimist ressurssidele ja konkurentidele (näiteks ressursside olemasolul toimub organismi kiire kasv, eriti veel, kui kiskjaid, parasiite ja patogeene on vähe) ning kuidas see organismirühm omakorda mõjutab oma elukeskkonda. Nisse kirjeldatakse erinevate dimensioonidena või graafiku telgedena, kus kajastatakse erinevaid biootilise ja abiootilise faktorite muuteväärtuseid. Need erinevad tegurid võivad kirjeldada näiteks kindla organismi elu ajalugu, kasvukohta, troofilist taset ja levilat. Vastavalt konkurentse välistamise reeglile ei saa kaks liiki hõivata sama nisi samas keskkonnas pikka aega. -Ökoloogiline amplituudi mõte on sama nagu ökonissil, kuid vahe on dimensioonide arvus 36.Ökonissi liigitus-
Üks keskseid mõisteid fenomenolkkpsys on paiga mõiste(place), sellel on subjektiivne tähendus - vastand on ruum (space), sellel on objektiivne tähendus Pigaga seotud mõisted - norrakast arhitekt Ch. Norberg Schulz räägib näiteks paiga hingest, lad.k termin genius loci - ta väidab, et paiga hing ei ole midagi ähmast, vaid see on midagi struktureeritut, mis sisaldab enas ka tähendusi, käsitlus pärineb 80-ndate algusest, vaatleb maastike ja paiku erinevate dimensioonidena(valgus, aeg, asjad ja kord(ruumilised osad), iseloom(üldine atmosf) Ta arvab, et me võime eristada 4 tüüpi loomulikke paiku ja 4 erinevat tüüpi paiga hingesid 1. Romantiline maastik -maastik, mis on täis muutust, mkitmekesisust ja detaile - Skandinaavia metsad 2. Kosmiline maastik - seda maastikku iseloomustab järjepidevus ja ulatus - Liivakõrb 3. Klassikaline maastik - seal on tasakaalus mitmekesisus ja järjepidevus - Kreeka maastik 4
annaabi.ee 
